|
Kehtivas loomaanatoomia standardis ''[[Nomina Anatomica Veterinaria]]''s liigitatakse neerud [[urogenitaalsüsteem]]i.<ref>[http://www.wava-amav.org/Downloads/nav_2012.pdf Sissekanne [[Nomina Anatomica Veterinaria]]-s] APPARATUS UROGENITALIS. Urogenitaalsüsteem, lk 58, 5. väljaanne, 2012</ref>
Käesoleval ajalTänapäeval kehtivas inimese anatoomia standardis ''[[Terminologia Anatomica]]''s kuuluvad neerud [[kuseelundite süsteem]]i.
Varem liigitati neerud [[kuse-suguelundkond|kuse-suguelundkonna]] [[kuseelund]]ite hulka ([[Meeli Roosalu|Roosalu]], 2010:127).
Neerude toomasooned on neeruarterid ja viimasooned neeruveenid.
[[Neeru-sugusegmendid]], mis sigimisperioodil suurenevad [[seemnevedelik]]u tõttu, toimivad isastel lisa-suguelunditenalisasuguelunditena.<ref>A. J. Marshall, F. M. Woolf, [http://jcs.biologists.org/content/s3-98/41/89.full.pdf Seasonal Lipid Changes In the Sexual Elements of a Male Snake, Vipera berus'], lk 96, Veebiversioon (vaadatud 14.11.2013)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
Isaste madude [[hemipeenis]]te kaudu ei väljutata [[uriin]]i.
===Inimese neerud===
[[Inimene|Inimese]] neerud on punakaspruunid [[uba|oa]]kujulised paaris[[elund]]id, mis kaaluvad 150–200g150–200 g, ja paiknevad [[kõhukelme]]taguses ruumis kummalgi pool [[lülisammas]]t [[nimme]]piirkonnas. Mitmete inimeste kehas võib olla ka üksainus neer ja/või üks kunstneer.
====Parem neer====
=== Neeruvärat ===
{{Vaata|Neeruvärat}}
Neerul on nõgusal küljel [[lülisammas|lülisamba]] suunas süvend -– [[neeruvärat]] (''hilum renale'') mis suundub neeru sees olevasse [[neeruurge|neeruurkesse]] (''sinus renalis''), kus paiknevad neeruvaagen koos väikeste ja suurte neerukarikatega. Neeruvärati kaudu suubub neeruarter janing väljuvad [[kusejuha]] ning, neeruveenid ja [[lümfisooned]].<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 505:2004.</ref>
=== Neerukarikad ===
=== Neerude rakuväline ruum ===
Neerude rakuväline ruum on suhteliselt väiksemahuline, moodustades neerukoores keskmiselt 5 kuni 7 5–7% ja suurem neerusäsis (eriti keskmes). Rakkude vahelisesRakkudevahelises ruumis on [[fibroplast]]id ja [[immuunsüsteem]]i rakud. Rakuväline ruum koosneb rakuvälisest maatriksist (näiteks glükoproteiinidest) ja rakkude vahel asetsevastasuvast vedelikust jt.<ref>Kaissling B, Hegyi I, Loffing J, Le Hir M., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8694267 Morphology of interstitial cells in the healthy kidney. Lühikokkuvõte], Anat Embryol (Berl). 1996 Apr;193(4):303-18., veebiversioon (vaadatud 29.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
=== Kusejuha ===
Kusejuha on uriini juhtiv kusetee. Kusejuha algab neeruvaagnast ningja avaneb [[kusepõis|kusepõide]].
==Neerude funktsioonid==
Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on [[nefron]], milles toimubki [[esmasuriin]]i valmistamine. Neeru(de) funktsioonideks on: [[kehavedelik]]e tasakaalu tagamine organismis, [[osmootne rõhk|osmootse rõhu]] säilitamine, happe–leelishappe-leelise-tasakaalu regulatsioon, jääkainete eemaldamine organismist, bioloogiliselt aktiivsete ainete [[sekretsioon]] ja metabolism, vereloome, arteriaalse vererõhu ja [[veresuhkur|veresuhkru]] taseme regulatsioon jt.
===Neerude keemiline koostis===
=== Neerude lümfiringe ===
Inimeste neerude [[lümfisüsteem]]i osade toimimist normaalsetes ja nn haigetes neerudes pole käesoleval ajalseni piisavalt dokumenteeritud, tõenäoliselt paiknevad [[lümfiteed]], [[lümfisooned]] või [[lümfisõlmed]] neerukoores ja paralleelselt neeruarterite ja -veenidega.<ref>Harald Seeger, Marco Bonani, ja Stephan Segerer, [http://ndt.oxfordjournals.org/content/early/2012/05/22/ndt.gfs140.full The role of lymphatics in renal inflammation. Lühikokkuvõte], Nephrol. Dial. Transplant. (2012), doi: 10.1093/ndt/gfs140, 23. mai 2012, veebiversioon (vaadatud 25.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
== Histoloogia ==
Neerude healoomustest kasvajatest esineb harva [[lipoom]]i.
[[Neeruvähk|Neeruvähi]] all mõeldakse neerust lähtuvat neerurakk-kartsinoomi,; neeruvaagna kartsinoomi ja neerust lähtuvaid sarkoome ning [[Wilmsi tuumor]]it vaadeldakse eraldi kasvajavormidena.<ref>Peeter Padrik, Hele Everaus, Onkoloogia õpik Arstiteaduskonna 4. kursusele, lk 77, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN: 9789949323067.</ref>
==Vaata ka==
*[[neeru-sugusegmendid]]
*[[nefron]]
*[[reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem|reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteem]]
==Viited==
| 