Wettinid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P terviklikus > terviklikkus
22. rida:
Vanem Ernsti liin jäi valdavaks kuni 1547. aastani ja mängis tähtsat rolli [[reformatsioon]]i alustamisel. Nende ülemvõim lõppes [[Schmalkaldeni sõda|Schmalkaldeni sõjaga]], kus protestantlik [[Schmalkaldeni Liit]] astus keiser [[Karl V]] vastu. Kuigi ise protestantlik, asus Albrechti liin keisri poolele; Karl V premeeris neid, sundides Ernsti liini loobuma oma õigustest kuurvürsti tiitlile ja maadele Albrechti liini kasuks. Ernsti liinile jäi seejärel vaid Tüüringi ning nende dünastiline ühtsus murenes kiiresti.
 
Albrechti liini Wettinid säilitasid enamuse Saksimaa territoriaalsest terviklikusestterviklikkusest, säilitades seda märkimisväärse võimuna piirkonnas, ning kasutades väikseid [[apanaaž]]lääne oma väiksematele suguvõsa liinidele, millest mõned säilisid märkimisväärselt pikka aega. Ernsti liini Wettinid seevastu jagasid oma territooriumi korduvalt, luues Tüüringis keerukalt kokkulapitud väikesed [[Ernsti liini hertsogkonnad|hertsogkonnad ja krahvkonnad]].
 
Noorem Albrechti liin valitses Saksimaa kuurvürstidena (1547–1806) ja kuningatena (1806–1918) ning mängis rolli ka Poola ajaloos: kaks Wettinit olid [[Poola kuningas|Poola kuningad]] (ajavahemikul 1697–1763) ja kolmas valitses [[Varssavi Hertsogiriik]]i (1807–1814) [[Napoleon I|Napoleoni]] marionetina. Pärast [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdu]] kaotas Albrechti liin ligikaudu 40% oma maadest, sealhulgas vana Saksimaa kuurvürstkonna, Preisimaale, piirates territooriumi ulatust tänapäevase [[Saksimaa]]ga.
34. rida:
Vanem Ernsti liin kaotas kuurvürsti tiitli Albrechti liinile aastal 1547, kuid säilitas valdused Tüüringis, jagades ala mitmeks väiksemaks riigiks. Üks nendest Ernsti liinidest, aastani 1826 tuntud kui [[Saksi-Coburgi-Saalfeldi dünastia]] ja pärast seda kui [[Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia]], jõudis ka [[Belglaste kuningas|Belgia]] (aastast 1831) ja [[Bulgaaria kuningas|Bulgaaria]] (1908–1946) troonile, aga ka valitseva kuninganna abikaasana [[Portugal]]i ([[Fernando II (Portugal)|Fernando II]]) ja [[Suurbritannia]] ([[Albert (Victoria abikaasa)|prints Albert]], kuninganna [[Victoria (Suurbritannia)|Victoria]] abikaasa) troonile, samuti Mehhiko keisri [[Maximiliano (Mehhiko keiser)|Maximiliano]] abikaasa ([[Carlota (Belgia)|Carlota]], esimene Belgia printsess).
 
Alates [[George I]] kuni [[Victoria (Suurbritannia)|kuninganna Victoriani]] kutsuti Briti kuninglikku perekonda erinevate nimedega: [[Hannover]], [[Braunschweig-Lüneburg|Brunswick]] ja [[Welfid|Guelph]]. 19. sajandi lõpul tegi [[Victoria (Suurbritannia)|kuninganna Victoria]] Inglismaa Vappide Kojale (''[[:en:College of Heralds]]'') ülesandeks määrata õige isiklik perekonnanimi oma surnud abikaasale [[Albert (Victoria abikaasa)|prints Albertile]] [[Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia]]st ja seega kuningliku perekonna õige perekonnanimi pärast tema poja troonile asumist. Pärast süvauuringuid jõuti järeldusele, et see oli Wettin, kuid seda nime ei kasutatud kunagi, ei kuninganna ega tema poja [[Edward VII]] või pojapoja [[George V]] poolt; neid kutsuti lihtsalt 'Saksi-Coburg-Gotha'.
 
Rasked Saksa-vastased tunded [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal viisid mõne mõjuka avaliku elu tegelase vaikselt küsimuseni kuningliku perekonna lojaalsusest, kuna neil olid Saksa-pärased või Saksa-kõlalised nimed. Seepärast muudeti Briti kuningliku perekonna nimi seaduslikult Windsoriks.
 
Kui [[Elizabeth II|kuninganna Elizabeth II]] aastal 1952 troonile asus, tekkis küsimus, kas kuningliku perekonna nimi tuleks muuta "Mountbatteniks" kuninganna abikaasa [[Prints Philip, Edinburghi hertsog|prints Philipi]] nimi tema ema perekonnalt ("Battenberg" tõlgituna inglise keelde). Vastus [[Buckinghami palee]]st oli kiire, et kuningliku perekonna nimi jääks igavesti "Windsoriks". Siiski andis kuninganna aastal 1957 välja korralduse, mis sätestas, et tema järeltulijad, kes ei valitse ja ei oma muid tiitleid, võivad kasutada perekonnanime "Mountbatten-Windsor".
 
== Wettinite sugupuu oksad ==