Saksi-Lauenburg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2011}}
{{keeletoimeta}}
{{Provints
[[Pilt:Herzogtum Sachsen Lauenburg 1400.PNG|pisi|Saksi-Lauenburg u aastal 1400 (roheline), sealhulgas alad Elbest lõunas ja Amt Neuhaus, kuid puudub Hadeln, mis on kaardilt väljas Elbe alamjooksul]]▼
| nimi = Saksi-Lauenburgi hertsogkond
| omakeelne_nimi_1 = Herzogtum Sachsen-Lauenburg| |
| lipu_pilt =
| vapi_pilt = [[File:Blason Jean Ier de Saxe-Lauenbourg.svg|125px|]]
| pindala =
| elanikke =
| elanikke_seis =
| keskuse_nimi = [[Lauenburg]]
▲| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Herzogtum Sachsen Lauenburg 1400.PNG|pisi|Saksi-Lauenburg u aastal 1400 (roheline), sealhulgas alad Elbest lõunas ja Amt Neuhaus, kuid puudub Hadeln, mis on kaardilt väljas Elbe alamjooksul]]
}}
'''Saksi-Lauenburgi hertsogkond''' ({{keel-de|Herzogtum Sachsen-Lauenburg}}, 14. kuni 17. sajandini kutsuti ka ''Niedersachsen'' ('''Alam-Saksi''')), hiljem tuntud ka kui '''Lauenburgi hertsogkond''', oli otse keisrile alluv [[hertsogkond]], mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 äärmises lõunaosas alal, mida nüüd kutsutakse [[Schleswig-Holstein]]iks. Selle territoriaalne kese oli tänapäeva [[Herzogtum Lauenburgi kreis]]is ning algselt oli pealinnaks [[Lauenburg/Elbe|Lauenburg an der Elbe]], kuigi aastal 1619 viidi pealinn [[Ratzeburg]]i.
== Ajalugu ==
[[Pilt:Wappen Grafschaft Sachsen-Lauenburg.svg|pisi|left|Saksi-Lauenburgi vapp, nagu selle 1671. aastal koostas hertsog Julius Franz ja kinnitas keiser [[Leopold I]]]]▼
Hertsogkond loodi [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogkonna]] jagamisega Saksi-Lauenburgi ja [[Saksi-Wittenberg]]i hertsogkondadeks. Saksi-Lauenburgi hertsogite residentsid asusid Ratzeburgis ja Lauenburgis. Lauenburgi ja Wittenbergi hertsogid võistlesid keisri valimise õiguse saamiseks oma Saksimaa hertsogkonnale.
▲[[Pilt:Wappen Grafschaft Sachsen-Lauenburg.svg|pisi
Aastal 1314 päädis vaidlus kahe rivaalitseva [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]], [[Habsburgid|Habsburgist]] [[Friedrich III (Saksa kuningas)|Friedrich III ''Ilusa'']] ja tema [[Wittelsbachi dünastia|Wittelsbachist]] nõbu [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV ''Baierlase'']] valimisega. Ludwig sai viis häält seitsmest, nimelt [[Trieri kuurvürstkond|Trieri]] peapiiskopilt [[Balduin von Luxemburg|Balduinilt]], [[Tšehhi kuningriik|Tšehhi]] [[Böömimaa valitsejate loend|seaduslikult kuningalt]] [[Luksemburgide dünastia]]st [[Jan (Tšehhi)|Janilt]], Saksi-Lauenburgi hertsogilt [[Johann II (Saksi-Lauenburg)|Johann II]], kes rivaalitsevalt nõudis Saksi kuurvürsti võimu, [[Mainzi kuurvürstkond|Mainzi]] peapiiskopilt [[Peter von Aspelt|Peterilt]] ja [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] kuurvürstilt [[Waldemar (Brandenburg)|Waldemarilt]].
Alates 14. sajandist nimetas Saksi-Lauenburg ennast ''Alam-Saksiks'' ({{keel-de|Niedersachsen}}). Siiski on ''Saksimaa'' kui sellise ala nimi, mis koosnes vanast ''Saksimaa hertsogkonnast'' tema piirides enne 1180. aastat, veel alles. Seega, kui aastal 1500 rajas ''Saksa-Rooma riik'' maksude kogumiseks ja sõdurite värbamiseks [[keiserlik ringkond|keiserlikud ringkonnad]], siis ringkond, mis koosnes Saksi-Lauenburgist ja kõigist tema naabitest, sai nimeks [[Alam-Saksi ringkond|Saksi ringkond]], samas [[Wettinid|Wettinite]] valitsetav Saksi kuurvürstkond ja selleaegsed hertsogkonnad moodustasid [[Ülem-Saksi ringkond|Ülem-Saksi ringkonna]]. Nimetus ''Alam-Saksi'' muutus rohkem kõnekeelseks ja ''Saksi ringkond'' nimetati hiljem ümber ''Alam-Saksi ringkonnaks''. Aastal 1659 otsustas hertsog [[Julius Heinrich (Saksi-Lauenburg)|Julius Heinrich]] oma valitsuse tegevuse juhtjoontes "pidada lugu ka metsamaadest kui Alam-Saksimaa vürstkonna südamest ja tulude kodust".
| |||