Redaktsioon: 28. oktoober 2014, kell 02:36 redigeeri Dexbot (arutelu \| kaastöö) 10 796 muudatust P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. august 2015, kell 16:16 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust P Nüüd on ÕS-is Dubrovnik : Dubrovniki. Uuem muudatus →
104. rida: [[1604]]. aastal [[Bartol Kašić]]i kirjutatud [[štokavština]] [[grammatika]]st ja [[sõnaraamat]]ust selgub üheselt, et ''slaavi'' ja ''illüüria'' rahvaks nimetab ta ''horvaate''. Teisalt vastandus [[19. sajand]]i [[Dubrovnik]]usis ja teistes [[Dalmaatsia]] linnriikides enne kõike [[Romaani keeled\|romaani päritolu]] elanikkond [[Slaavi keeled\|slaavlastele]]. Vähem eristati horvaate serblastest, mis on andnud alust väidetele, et sealsete meistrite looming pole ainuüksi horvaadi pärand ega ole nende (''vanahorvaadi'') keel ka Horvaatia riigikeele eelkäija. [[16. sajand]]i eelsed ~~Dubrovniku~~Dubrovniki ja Montenegro kirjatööd polnud õieti isegi [[štokavština]] ammugi serbia keelsed, vaid kohalikus [[tšakavština]]-[[ijekavski]] teisendis, lähedases Horvaatia [[ Aadria meri \| Aadria mere ]] saarerahva keelele.<ref> S. Zekovic & B. Cimeša: Elementa montenegrina, Chrestomatia 1/90. CIP, Zagreb 1991 121. rida: </ref> : "Nagu ma eelkõnes mainisin, nimetab ajalugu siinmail vaid kahte rahvast — horvaate ja serblasi. Seejuures [[Dubrovnik]]usis pole iial kasutatud serblaste nimetust vaid vastupidi – sageli ja rõõmuga tarvitati horvaatide nime" : "[[15. sajand]]i lõpu [~~Dubrovnikus~~Dubrovnikis ja Dalmaatsias] lõid luulet ja jutlusi vaimukas horvaadi keeles mehed, kelle nimed on laialt tuntud sügavast haritusest ja vagadusest." Ometi mõistab Jagić ''horvaadi keele'' all mõnikord ka ~~Dubrovniku~~Dubrovniki rahvakeelt – ''ilirski'', mis oli Dalmaatsia linnades kõneldud slaavi keelte ([[Romaani keeled\|romaani]] pärandist eristav) üldnimetus. Pealegi on leitud muidki muistseid kirjamälestisi, kus nimetatakse ka serbia keelt (''srpski'', ''lingua serviana'') teistes taas horvaadi keelt.<ref name="Mladenovic 2004"> Mladenovic. Kratka istorija srpskog književnog jezika. Beograd 2004, 67 </ref> Serbia kõige pädevam ~~Dubrovniku~~Dubrovniki keele asjatundja – ~~Dubrovnikus~~Dubrovnikis sündinud [[Milan Rešetar]] sõnab: "Kes iganes peab horvaadi ja serbia keelt erinevaiks keelteks, peab tunnistama, et Dubrovnik on (keelelt) olnud alati Serbia pärusmaa."<ref name="Mladenovic 2004"/> -->

Serbia-horvaadi keel: erinevus redaktsioonide vahel