Erinevus lehekülje "Ritsiklased" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
Peale ritsiklaste kuulub ritsikaliste alamseltsi ka [[kilklased|kilklaste]] (''Gryllidae'') sugukond, kellest ritsiklased erinevad käppade ehituse poolest. Ritsiklaste käpad koosnevad neljast ja kilgilistel kolmest lülist. Erineb ka [[siriaparaat]]: kilklastel paikneb poogen, millega mööda peegli soont tõmmatakse, paremal, mitte vasakul kattetiival. Muneti on ritsiklastel mõõkjalt kaardunud, kilklastel aga sirge.
 
Ritsiklased on enamasti väga hästi arenenud tiibadega, tiivutuid vorme on väga vähe (näiteks ''Saga pedo'' – [[stepiritsikas]]). Nii isastel kui emastel on eessäärtes kuulmiselundid, kuid siristamisõime on tavaliselt vaid isastel. Selles sugukonnas on nii taim-, sega- kui ka röövtoidulisi vorme (näiteks eespool mainitud stepiritsikas toitub vaid teistest putukatest).
 
Ritsiklaste sugukonna mitmed liigid torkavad silma väga valju siristamisega. Enamasti "laulavad" loomad päeval, kuid laul võib jätkuda ka pimeduses. Selline on näiteks Eestis peamiselt läänesaartel levinud [[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''). Laulavad ainult isased loomad.
 
== Paljunemine ==
Isaste ritiklaste laulu eesmärk on emaste ligimeelitamine. Paaritumine kestab umbkaudu 45 minutit ja on omapärane. Nimelt kinnitab isane emase muneti külge kahest osast –reservuaarist– reservuaarist ja spermatofüülaksist koosneva spermatofoori. Pärast paaritumist asub emane spermatofoori sööma, surudes seemnerakud niiviisi reservuaarist munetisse. Selline paaritumisviis on omane kõigile ritsikaliste ülemsugukonna esindajatele.
Emane lauluritsikas (ja ka teised rööv- või segatoiduliste liikide emased) muneb munad väikeste kogumikena pinnasesse. Eestis esinevad sellistest liikidest veel näiteks [[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), [[heinaritsikas]] (''Decticus verrucivorus'').
 
123 145

muudatust