Agraarühiskond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
3. rida:
[[Eesti keel]]es kasutatakse ka nimetust [[põllumajandusühiskond]].
Jaguneb varaagraarseks
[[Pilt:Cambodia buffaloes in paddy fields.jpg|thumb|Agraarühiskonnas tegeleb enamik inimesi põllumajandusega. [[Kambodža]] talupoeg]]
==Tekkimine
Agraarühiskond hakkas kujunema umbes
==Varaagraarne ühiskond==
Paiksemaks jäänud korilaste hõimud hakkasid igapäevase toidupoolise saamiseks harima algeliselt põldu. Sobivad taimeliigid selekteerusid välja väga pika aja jooksul, enamasti läbi juhuslike kogemuste. Samuti toimiti esimeste kodustatud loomade puhul. Alepõldudel kasvatatud tera- ja mugulvilju, mida vahetati ülejääkide
Iseenda ja loomade jõudu ning algelisi mehhanisme kasutades toodeti varaagraarses ühiskonnas elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti [[naturaalmajandus]]e tingimustes kohapeal.
34. rida:
[[Käsitööndus]]e teke jääb samuti hilisagraarsesse ühiskonnaperioodi. [[Käsitööline]] eraldub põlluharijast ja suundub enamasti linna või mõnda suuremasse asulasse, kuhu ta rajab töökoja. Oma toodangut vahetab ta esialgu põlluharijatega toidu vastu, kuid hiljem hakkab ta seda müüma. Just käsitöönduse areng pani aluse tööstustootmise tekkele, mis omakorda viis ühiskonna arengu järgmise tasemeni. Seda tuntakse juba industriaalühiskonnana)<ref name="timeline" />.
[[Veondus]]e areng ja ülemkihi kasvavad vajadused tekitavad hilisagraarsete ühiskondade vahel
===Hilisagraarsed tootmisviisid<ref name="Raagmaa konspekt" />===
Loodusoludest ja ajaloost tingituna, kujunes välja viis peamist tootmisviisi.
[[File:Rice Field.jpg|thumb|300px|[[Riis]]ipõld [[Bangladesh]]is. Riisitaimi istutatakse käsitsi]]
==== 1. Ida
Tehnoloogiliselt kõige täiuslikum. Toetus teraviljakasvatusele, mida täiendasid köögi- ja puuviljad, [[õlikultuurid]], [[suhkruroog]], [[puuvill]], tööloomakasvatus, samuti jäätmetest toituvate loomade (sead, kodulinnud) pidamine. Ta on püsinud praeguseni valdava, ehkki enam mitte arengut määrava tootmisviisina, elatades kokku umbes 1,5 miljardit inimest Ida-, Kagu- ja Lõuna-Aasia riikide rahvastikust.
==== 2. Hommikumaa oaaside hilisagraarne tootmisviis ====
Samuti kõrgel tasemel tootmisviis, pidas üleval rikast ülemkihti ja arenenud käsitööd. Kuid siin kasvas põllundus kokku ainult tööloomakasvatusega, produktiivloomi oaasides ei peetud. Loomakasvatussaadusi vahetati varaagraarsetelt rändkarjatajatelt.
Tänapäeval on see tootmisviis Hommikumaadel hääbumas.
==== 3.
See tootmisviis oli kaubalisem ja tugevama turusektoriga kui teised. Vahemereline kliima piiras kultuuride valikut ega lubanud toota kõike hädavajalikku. Puuduv tuli mujalt osta. Vahemeri ise oli aga suurepärane kaubatee. Siin töötati välja varaindustriaalsete põllumajandus- ja käsitöövormide alged, mida hiljem edukalt kasutati [[Euroopa]]s ja
Kristlikes
==== 4. Euroopa hilisagraarne tootmisviis ====
Arenes suhteliselt rasketes loodusoludes ja aeglaselt, kuid see-eest kujunes siin välja taime- ja loomakasvatuse eriti hea tasakaal. Vahemeremaade läheduse tõttu levisid siia
Hilisagraarne tootmisviis on Euroopas juba ammu asendunud moodsamatega.
maailmamajanduse liidri kohale.
75. rida ⟶ 73. rida:
==Lingid==
# [http://www.des.ucdavis.edu/faculty/Richerson/BooksOnline/He6-95.pdf Peter J. Richerson (2001):
# [http://earlywarn.blogspot.com/2010/03/net-energy-of-pre-industrial.html Stuart Staniford (2010): The Net Energy of Pre-Industrial Agriculture]
# [http://www.unc.edu/~nielsen/soci111/m11/soci111m11.pdf François Nielsen (2007): Human Societies Module 11 – Agrarian Societies]
# [http://www.ekunji.com/society/society_community.htm Types of Society]
# [http://web.missouri.edu/~brente/timeline.htm University of Missouri:
# [http://edu.learnsoc.org/Chapters/6%20society/1%20society.htm Societal Development]
# [http://web.zone.ee/vafel/MMG_KOGUMIK.pdf
==Viited==
| |||