Erinevus lehekülje "Fender Rhodes" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 57 baiti ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
P (Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes)
P
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2008}}
[[Pilt:Rhodes Mk II 73 cropped.jpg|thumb]]
'''Fender Rhodes piano''' on [[Harold Burroughs Rhodes]]’i (28. detsember [[1910]] - 17. detsember [[2000]]) [[1965]]. aastal leiutatud ja [[1965]]. aastast [[Fender Electric Instrument Company]] poolt toodetud [[elektromehaaniline|elektromehaaniline]] [[klahvpill]], mis oli mõeldud asendama [[kontsert|kontserd]]ilavadel [[klaver]]it asendama. Tinglikult võib Rhodes'iRhodesi elektriklaveri eelkäijateks pidada ehituslikult ja tehnoloogiliselt erinevaid pille - [[1929]] loodud [[Neo-Bechstein]]i (Bechstein Siemens Nernst) eletriklaveritelektriklaverit ja [[1934]] leiutatud [[Lloyd Loar]]'s [[Vivi-Tone Clavier]]'<nowiki/>i elektriklaverit.
 
Rhodes lõi oma esimese elektriklaveri Teise maailmasõja ajal [[1942]]. aastal USA armees teenides kui sõjaväe [[meditsiinikindral]] andis talle kui tollel hetkeks üleriigiliselt menukale klaveri- jamuusikaõpetajale ülesande luua [[muusikateraapia]] programm paranevatele voodislamavatele sõduritele. Selleks tarbeks lõi Rhodes teisaldatava, 29- klahviga ''The Army Air Corps piano'', mille ehituses kasutas ta ülejääkimaterjalijääke, täpsemalt torusid [[B-17]] [[pommituslennuk]]i tiiva[[Hüdraulika|hüdraulikast]]. Miniatuurset uut pilli sai mängida voodist lahkumata ning miniatuurse "süleklaveri" komplekt oli mõeldud vägedele ise koostamiseks.
 
PealePärast sõda autasutati Rhodesi teraapia-alasteteraapiaalaste saavutuste eest medaliga (''Medal of Honour'').
 
PealePärast sõda lõi Rhodes oma ettevõtte janing hakkas välja töötama väikest ja kerget klahvpilli. Aastal [[1946]] tulitõi firma turule kodudesse ja koolidesse mõeldud 3-oktaaviga ''oktaviga Pre-Piano'''gaPianoga, mille heli meenutas mänguklavereid. Instrumendi läbimüük jäi väikeseks kehva tootmisprotsessi tõttu.
 
Aastal [[1959]] kohtus Rhodes [[Leo Fender]]iga, kelle kogemused elektrikitarride ja võimendite alal suunasid järgnevate Rhodes'iRhodesi elektriklaverite projekteerimist. Rhodes ja Fender otsustasid luua ennenägematu elektriklaveri ning alustasid koostööd, mis küll ei sujunud ladusalt kuna neil oli erinev nägemus heast kõlast. Perioodi [[1959]]-[[1965]] vahel tulid nad välja ainult ühe mudeliga - 32- klahviga ''Piano Bass'''igaBassiga. Samal ajal arendas Harold oma ideesid ja ehitas 88-klahvilist elektriklaverit.
 
Aastal [[1965]] ostis tootmisfirma CBS Fenderi firma ja tekkis võimalus uue modifitseeritud muusikariista saritootmiseks.
Hakati tootma 73-klahvilist ''Fender Rhodes Suitcase 73'''me, millel oli sisseehitatud eelvõimendi, lõppvõimendi ja valjuhääldid. Tootmisfirma kasutas mudeli nimes tõenäoliselt turunduslikel eesmärkidel mõlema looja nime. Hoolimata isiklikest lahkarvamustest jätkasid Fender ja Rhodes pilli arendamist - näitnäiteks [[1970]]. aastal taotlesid nad koos patenttipatenti uuele heligeneraatorile (''tone generator'').
''Fender Rhodes Suitcase 73'' oli turul tõeline läbilöök. Rhodes jätkas pillide mehaanika paremaks muutmist.
 
Viie aasta pärast ilmus müügile ''Fender Rhodes Mark I Stage piano''. Lisaks täiustatud masinavärgile polnud uuel mudelil helivõimendit ega valjuhääldajaid. Samuti puudus uuel mudelil ''Suitcase'''il olnud ''vibrato''-efekt. Pilli sihtgrupikssihtrühmaks olid ringreisidel ansamblid, kelle nõudmistele suhteliselt kerge pill vastas suurepäraselt (77- klahviga kaalus 80 kg ja 88- klahviga versioon 100 kg).
 
Aastast 1970 kuni aastaniAastatel 19791970–1979 valmistas CBS kahte elektriklaverit - ''Mark I''-e ja lameda kerega ''Mark V''-e. Aastast 1975 otsustas CBS lõpetada Fenderi nime kasutamise. MõlemaidMõlemat mudelidmudelit tehti nii ''suitcase''<nowiki>'</nowiki>i kui ka ''stage piano'' versioonidena.
Aastal 1980 tuli turule mudel Rhodes 54, mis oli kergem (60 kg) ja väiksem kui tema eelkäijad ning pillil oli 54 klahvi.
Viimane CBS'-i valmistatud mudel oli Rhodes Mark III, millel oli sisseehitatud 2-häälnekahehäälne süntesaator, kuid pilli ei saatnud müügiedu.
 
Aastal 1983 Rhodes'iRhodesi kaubamärk müüdi CBS-i juhile William Schultzile, kes müüs selle edasi [[Jaapan|jaapani]] [[Roland Corporation]]ile. Roland tootis ainult kahte digitaalset klahvpilli Rhodes'iRhodesi nimega, milleks on 88-klahvilineklahvine MK-80 ja 64-klahvilineklahvine MK-60. Rolandis valmistatud Rhodes'iRhodesi klahvpillid kasutasid heli tekitamiseks digitaalset S/A (Structured Adaptive) sünteesimeetodit, kuid nende kõlapilt tekitas Haroldis tülgastust.
 
Harold Rhodes kavandas koostöös Steve Woodyardiga ''Rhodes Mark V''-e, mida Harold ise pidas ainukeseks õigeks elektriklaveriks. Kahe aasta jooksul valmistati ''Mark V''-te umbes 3000-40003000–4000 tükki. Kolm ''Mark V''-te tehti koguni MIDI -liidesega - Steve Woodyardile, [[Chick Corea]]'<nowiki/>le ja [[John Novello]]'<nowiki/>le.
1991. aastal pealepärast ''Mark V''-e turule ilmumistturuletulekut tehas suleti.
 
1997. aastal kolm aastat enne oma surma sai Harold Rhodes sai tagasi õigused ''Rhodes''iRhodesi kaubamärgile ja plaanis hakata taas elektromehaanilisi elektriklavereid tootma.
 
2000ndate lõpus omandas Joseph A. Brandstetter Rhodesi perelt kõik õigused ''Rhodes''iRhodesi kaubamärgile ningja asutas ''[[Rhodes Music Corporation]]''i.
 
2007. aastal tutvustas ''Rhodes Music Corporation'' maailmale algupärast valatud plastikkeregaplastkerega elektriklaverit nimega ''[[Rhodes Mark 7]]'', mis on olemuselt ja mehaanikalt kõige sarnasem ''CBS Rhodes Mark V''-lega kõige sarnasem.
 
== Tuntud Rhodes’iRhodesi mängijaid ==
*[[Herbie Hancock]]
*[[George Duke]]