Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 13 baiti ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
Põhjamaades ja Ameerika Ühendriikides esineb epilepsiat 100 000-st elanikust 700-l.
 
== Tekkepõhjused ja –mehhanismid-mehhanismid ==
Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad:
Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei olegi võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata.
 
Epileptilisi hooge põhjustab peaajus asuv [[epileptiline kolle]], kus tekivad närvirakkudes ülemäärased laengud, mille tõttu tekib närvisüsteemi koordineerimatu erutusseisund, milles aju ei saa lühikese ajavahemiku jooksul normaalselt töötada ja tekib nn epileptiline kramp.
 
== Sümptomid ehk avaldumine ==
Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud (nn aurad, veidrate lõhnade tundmine, veider maitse suus vms).
 
Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitse elamusmaitseelamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki.
 
Närvirakkude epileptiline aktiivsus tekib selliselsel juhul aja piiratud alal ajus.
 
Ulatuslikud hood algavad teadvuse kaoga, millele järgnevad kohe krambid. Sageli lõppevadlõpevad tugevad hood sügava lühiajalise unega.
 
Ulatuslike krampide puhul võib kaduda kontroll [[pärak]]u [[sulgurlihas]]e ja [[põis|põie]] tühjendamisfunktsiooni üle ning tekib tahtmatu [[roojamine]] ja [[kusemine]].
 
==Diagnoosimine ehk millised uuringuid võidakse teha ja miks==
Küsitluse abil selgitatakse välja, millistes tingimustes hoog tekkis ja kuidas hoog kulges. Selleks küsitakse, mida inimene parajasti tegi, kui hoog algas; millised olid hoo eelsümptomid ja tundmused (nt. iiveldus, peapööritus); kas inimene oli hoo ajal teadvusel; milline oli hoojärgne toibumine; kas esines uriini- ja roojapidamatust jne. Oluline on ka hoo kirjeldus pealtnägijate poolt. Põhjalik küsitlus aitab välja selgitada (eriti esmakordse krambihoo puhul), kas tegemist oli epilepsiahooga või mõne muu tervisehäirega.
 
Vahetult hoopärast järgsel perioodilhoogu võib hinnata ka pulsisagedust ja vererõhku ning võimalikke kehalisi vigastusi (nt. kukkumise tagajärjel tekkinud vigastusi).
 
Lisauuringutena tehakse tavaliselt aju elektriline uuring - [[Elektroentsefalograafia|EEG]], millega registreeritakse provotseeritud (tehislikult esilekutsustudesile kutsustud) hoo ajal tekkivat epileptilist aktiivsust ajus. See aitab eristada epileptilisi hooge muudest sarnastest seisunditest. Lisaks tehakse sageli peaaju [[kompuutertomograafia]] ja [[magnetresonantstomograafia]] võimalike ajukahjustuste ja epilepsia tekkepõhjustetekke põhjuste väljaselgitamiseks.
 
== Ravivõimalused ==
== Ravi ==
Pole välja töötatud ravimeid, mille lühiajalise võtmisetarvitamise tagajärjel epilepsia täielikult taanduks. Epilepsia ravi on pikaajaline ja hooge ennetav. Epilepsiavastased ravimidEpilepsiaravimid ei ravi epilepsiat, vaid aitavad epileptilisi hooge ära hoida. Epilepsiavastaseid ravimeidEpilepsiaravimeid tuleb tarvitada tavaliselt mitmeidmitu aastaidaastat.
 
===Esmaabi===
Kui inimest tabab äge epilepsiahoog, tuleb jälgida, et ta ei vigastaks ennast krambi ajal. Liigutusi takistada ei tohi, pea alla võib panna midagi pehmet või hoida pead käte vahel. Tuleks vabastada kaelus, et hingamine oleks vaba ja keerata inimene küljele. Haiget ei tohi jätta järelvalvetajärelevalveta seni, kuni ta teadvus täielikult taastub. Kiirabi tuleb kutsuda vaid juhul, kui suur hoog kestab üle 10 minuti või kui hood järgnevad üksteisele, ilma et haige vahepeal teadvusele tuleks.
 
===Medikamentoosne ravi===
Peamine ravi on medikamentoosne - epilepsiavastaste ravimitegaepilepsiaravimitega.
 
Epilepsiaravimi kasutamine eeldab täpset korrapärasust. Ebakorrapäraselt kasutatav ravim võib halvendada hoo kontrolli.
 
Epilepsiaravi lõpetamine on aeglane, sest vähendamisperioodis suureneb hoo risk. Ravi lõpetamist kaalutakse, kui 2-52–5 aastat pole hoogusidhooge olnud. Siiski tekivad u.umbes kolmandikul inimestest hood uuesti.
 
===Kirurgiline ravi===
Kirurgiline ravi tuleb kõne alla siis, kui on kindlaks tehtud epileptilisi hoogusidhooge põhjustav kolle ajus või näiteks kasvaja olemasolu. Kirurgilist ravi rakendatakse vaid juhtudel, kui on kindlalt oodata seisundi paranemist.
 
Elektriline (uit)närvi stimulatsioon - naha alla paigaldatud elektristimulaatoriga muudetakse närvirakkude elektrilist aktiivsust, inimene saab ise ennetada krampide teket. Samuti suhteliselt vähe kasutatud meetod.
 
== Prognoos ==
70-8070–80%-l epilepsiahaigetest alluvad hood hästi epilepsiavastasele ravileepilepsiaravile, ning on tõendeid, et nende puhul epilepsia otseselt elukvaliteeti ei alandahalvenda.
 
Ülejäänud 20-3020–30-% puhul, kelle hood on kroonilised ja ravile raskesti alluvad, on olukord tunduvalt keerulisem. Nende elukvaliteet kannatab palju just seetõttu, et epilepsiahoogude avaldumine on ettearvamatu, võib inimest tabada igal ajal igas situatsioonis.
 
Ravimata patsientidel tekivad epilepsiahood 30-7030–70%-l uuesti. 86%-l juhtudest saavutatakse vähemalt kolme aasta pikkune haigusvaba periood ja peaaegu 60%-l inimestest krambid pärast ravi lõppemist ei kordu.
 
Uurimused on näidanud, et 30 aastat pärast epilepsia algust on 63%-l inimestest krambihood täiesti lakanud.
 
== Ennetamine ==
Kuna 61%-l juhtudest ei ole epilepsia tekkepõhjusedtekke põhjused teada, on väga raske anda nõu haiguse ennetamiseks.
 
ÜheksÜks riskifaktoriksriskitegureid on [[alkohol]]. Tõelistel alkohoolikutel on teiste inimestega võrreldes risk saada epileptiline hoog 10 korda suurem.
 
Ka epilepsiat põdev inimene peaks hoogude vältimiseks piirama alkoholi tarbimist, kuid mõõdukas alkoholi tarbimine ei suurenda hoogude hulka.
 
Kindlasti tuleb epileptiliste hoogude vältimiseks korrapäraselt tarvitada epilepsiavastaseid ravimeidepilepsiaravimeid.
 
== Ajalugu ==
== Kasutatud kirjandus ==
 
*“Üldarsti käsiraamat 2 “2“ 1996
*“Neuroloogia taskuraamat” 1997
*Lewis P. Rowland “Merritt´'s Textbook of Neurology” 9th. Ed. 1995
*M. Rätsepp, A. Õun, S. Haldre, A.-E. Kaasik “Täiskasvanute elukvaliteet epilepsia korral”. Eesti Arst, 1998; 6: 529-533529–533
*A. Beilmann, T. Talvik, E. Beghi “Epilepsiaga laste traumatism ja haigestumine Eestis”. Eesti Arst, 1999; 2: 99-10699–106
 
==Välislingid==