Epilepsia: erinevus redaktsioonide vahel

== Tekkepõhjused ja –mehhanismid-mehhanismid ==

Epileptilisi hooge põhjustab peaajus asuv [[epileptiline kolle]], kus tekivad närvirakkudes ülemäärased laengud, mille tõttu tekib närvisüsteemi koordineerimatu erutusseisund, milles aju ei saa lühikese ajavahemiku jooksul normaalselt töötada ja tekib nn epileptiline kramp.

Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitse elamusmaitseelamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki.

Närvirakkude epileptiline aktiivsus tekib selliselsel juhul aja piiratud alal ajus.

Ulatuslikud hood algavad teadvuse kaoga, millele järgnevad kohe krambid. Sageli lõppevadlõpevad tugevad hood sügava lühiajalise unega.

Küsitluse abil selgitatakse välja, millistes tingimustes hoog tekkis ja kuidas hoog kulges. Selleks küsitakse, mida inimene parajasti tegi, kui hoog algas; millised olid hoo eelsümptomid ja tundmused (nt. iiveldus, peapööritus); kas inimene oli hoo ajal teadvusel; milline oli hoojärgne toibumine; kas esines uriini- ja roojapidamatust jne. Oluline on ka hoo kirjeldus pealtnägijate poolt. Põhjalik küsitlus aitab välja selgitada (eriti esmakordse krambihoo puhul), kas tegemist oli epilepsiahooga või mõne muu tervisehäirega.

Vahetult hoopärast järgsel perioodilhoogu võib hinnata ka pulsisagedust ja vererõhku ning võimalikke kehalisi vigastusi (nt. kukkumise tagajärjel tekkinud vigastusi).

Lisauuringutena tehakse tavaliselt aju elektriline uuring -– [[Elektroentsefalograafia|EEG]], millega registreeritakse provotseeritud (tehislikult esilekutsustudesile kutsustud) hoo ajal tekkivat epileptilist aktiivsust ajus. See aitab eristada epileptilisi hooge muudest sarnastest seisunditest. Lisaks tehakse sageli peaaju [[kompuutertomograafia]] ja [[magnetresonantstomograafia]] võimalike ajukahjustuste ja epilepsia tekkepõhjustetekke põhjuste väljaselgitamiseks.

Pole välja töötatud ravimeid, mille lühiajalise võtmisetarvitamise tagajärjel epilepsia täielikult taanduks. Epilepsia ravi on pikaajaline ja hooge ennetav. Epilepsiavastased ravimidEpilepsiaravimid ei ravi epilepsiat, vaid aitavad epileptilisi hooge ära hoida. Epilepsiavastaseid ravimeidEpilepsiaravimeid tuleb tarvitada tavaliselt mitmeidmitu aastaidaastat.

Kui inimest tabab äge epilepsiahoog, tuleb jälgida, et ta ei vigastaks ennast krambi ajal. Liigutusi takistada ei tohi, pea alla võib panna midagi pehmet või hoida pead käte vahel. Tuleks vabastada kaelus, et hingamine oleks vaba ja keerata inimene küljele. Haiget ei tohi jätta järelvalvetajärelevalveta seni, kuni ta teadvus täielikult taastub. Kiirabi tuleb kutsuda vaid juhul, kui suur hoog kestab üle 10 minuti või kui hood järgnevad üksteisele, ilma et haige vahepeal teadvusele tuleks.

Peamine ravi on medikamentoosne -– epilepsiavastaste ravimitegaepilepsiaravimitega.

Epilepsiaravi lõpetamine on aeglane, sest vähendamisperioodis suureneb hoo risk. Ravi lõpetamist kaalutakse, kui 2-52–5 aastat pole hoogusidhooge olnud. Siiski tekivad u.umbes ⅓kolmandikul inimestest hood uuesti.

Kirurgiline ravi tuleb kõne alla siis, kui on kindlaks tehtud epileptilisi hoogusidhooge põhjustav kolle ajus või näiteks kasvaja olemasolu. Kirurgilist ravi rakendatakse vaid juhtudel, kui on kindlalt oodata seisundi paranemist.

Elektriline (uit)närvi stimulatsioon -– naha alla paigaldatud elektristimulaatoriga muudetakse närvirakkude elektrilist aktiivsust, inimene saab ise ennetada krampide teket. Samuti suhteliselt vähe kasutatud meetod.

70-8070–80%-l epilepsiahaigetest alluvad hood hästi epilepsiavastasele ravileepilepsiaravile, ning on tõendeid, et nende puhul epilepsia otseselt elukvaliteeti ei alandahalvenda.

Ülejäänud 20-3020–30-% puhul, kelle hood on kroonilised ja ravile raskesti alluvad, on olukord tunduvalt keerulisem. Nende elukvaliteet kannatab palju just seetõttu, et epilepsiahoogude avaldumine on ettearvamatu, võib inimest tabada igal ajal igas situatsioonis.

Ravimata patsientidel tekivad epilepsiahood 30-7030–70%-l uuesti. 86%-l juhtudest saavutatakse vähemalt kolme aasta pikkune haigusvaba periood ja peaaegu 60%-l inimestest krambid pärast ravi lõppemist ei kordu.

Kuna 61%-l juhtudest ei ole epilepsia tekkepõhjusedtekke põhjused teada, on väga raske anda nõu haiguse ennetamiseks.

ÜheksÜks riskifaktoriksriskitegureid on [[alkohol]]. Tõelistel alkohoolikutel on teiste inimestega võrreldes risk saada epileptiline hoog 10 korda suurem.

Kindlasti tuleb epileptiliste hoogude vältimiseks korrapäraselt tarvitada epilepsiavastaseid ravimeidepilepsiaravimeid.

*“Üldarsti käsiraamat 2 “2“ 1996

*Lewis P. Rowland “Merritt´'s Textbook of Neurology” 9th. Ed. 1995

*M. Rätsepp, A. Õun, S. Haldre, A.-E. Kaasik “Täiskasvanute elukvaliteet epilepsia korral”. Eesti Arst, 1998; 6: 529-533529–533

*A. Beilmann, T. Talvik, E. Beghi “Epilepsiaga laste traumatism ja haigestumine Eestis”. Eesti Arst, 1999; 2: 99-10699–106