Artur Axmann: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
7. rida:
[[1. mai]]l [[1940]] sai ta riigi noorsoojuhi (Reichsjugendführer) [[Baldur von Schirach]]i asetatäitjaks ja [[8. august]]il [[1940]] riigi noorsoojuhiks.<ref>http://www.historylearningsite.co.uk/artur_axmann.htm</ref>
 
[[1941]]. aastal astus Axmann vabatahtlikuna [[Wehrmacht]]i. Ta sai Idarindel võideldes sedavõrd raskesti haavata, et kaotas parema käe.<ref>http://ww2db.com/person_bio.php?person_id=654</ref> 1941. aasta oktoobris valiti ta [[Riigipäev]]a liikmeks.
 
Pärast Adolf Hitleri enestappu [[30. aprill]]il [[1945]] põgenes Axmann füüreri punkrist. Tal õnnestus Berliinist lahkuda. Pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõppu kuulutati Adolf Axmann ametlikult surnuks. Ta varjas end Erich Siewerti nime all [[Mecklenburg-Vorpommern]]is. 1945. aasta detsembris võeti ta [[Lübeck|Lübeckis]] vahi alla. [[1946]]. aasta oktoobris lasti ta vangistusest vabaks, kuid [[1947]]. aasta juulis vahistati uuesti. [[1949]]. aasta mais mõisteti ta kolmeks aastaks ja kolmeks kuuks vangi. [[1958]]. aastal karistas Berliini kohus teda sõjakuritegude eest 35 000 marga suuruse trahviga.