Bljuma Zeigarnik: erinevus redaktsioonide vahel

'''Bljuma Wulfovna Zeigarnik''' (Блюма Вульфовна Зейгарник; neiupõlvenimi '''Gerstein'''; [[9. november]] [[1901]] [[Prienai]] – [[24. veebruar]] [[1988]] [[Moskva]]) oli Saksa ja hiljem [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[psühhopatoloog]]. OliTa tegevoli kategev Berliini eksperimentaalpsühholoogia koolis, kus oli seal [[Kurt Lewin]]i õpilane; ja pealepärast emigreerumist Nõukogude Liitu kuulus [[Lev Võgotski]] kaastööliste ringi. Zeigarnik oli sõjajärgse Nõukogude Liidu eksperimentaalse psühhopatoloogia rajaja. Ta avastas Zeigarniku efekti, mis lühidalt tähendab, et lõpetamata asjad püsivad paremini mälus.

Ta sündis [[Prienai]]s Leedus juudi päritolu perekondaperekonnas. Ta oli pere ainus laps. Tema isa Volf Gerstein pidas samas linnas poodi. Zeigarniku vanemad olid haritud ja intelligentsed ning kohalikus kogukonnas hinnatud inimesed. 1916. aastaks läbis Bljuma algklassid ning jätkas õpinguid tüdrukute gümnaasiumis [[Minsk]]is. Tema õpingud katkestas haigestumine [[meningiit]]i. Kuigi haigus ähvardas teda invaliidistada, tuli ta sellest välja ning jätkas eratuutorite abiga oma haridusteed ning lõpetas 1918. aastal 7. klassi kuldmedaliga.

Bljuma soovis haridusteed jätkata ningja valmistus õppima ülikoolis. Selleks pidi ta aga juurde võtma aineid, mida õpetati vaid poiste gümnaasiumides. Raamatukogus õppides kohtas ta oma tulevast abikaasat Albert ZeigarnikuZeigarnikku. Nad abiellusid 1919. aastal. PealePärast seda suundusid noored Euroopasse õppima. 1922. aastal sai Bljuma sisse [[Berliini Ülikool]]i filosoofia osakonda.

Ta lõpetas Berliini Ülikooli 1925. aastal, kuid jätkas seal töötamist. 1927. aastal, peale oma publikatsiooni esitamist sai ta ka doktorikraadi. Töö oli Zeigarniku efektist ja selle juhandajaksjuhendaja oli [[Kurt Lewin]]. TaBerliinis jätkastöötas töötamist Berliinista 1931. aastani. Peale, sedasiis kolis paar [[Moskva]]sse ja Zeigarnik töötas koos [[Lev Võgotski]]ga Eksperimentaalse Meditsiini Instituudis Venemaal (AUIEM). II maailmasõja ajal oli ta [[Alexander Luria]] assistent peavigastuste ravimises. Ta oli [[Moskva Ülikool]]i psühholoogia osakonna ja psühhopatoloogia seminaride kaasasutaja.

Zeigarniku efekt tähendab, et inimesed mäletavad lõpetamata ülesandeid/tegevusi paremini kui tehtud ja lõpetatuid. See viitabvõimaldab järeldada, et õpilased, kes teevad õppimisseõppimises pause (tegelevad mõne teise ainega, mängivad jne), mäletavad materjali paremini, kui need, kes õpivad ühes osas.

Zeigarnik asus efekti uurima peale seda, kui tema juhendaja professor Kurt Lewin juhtis tähelepanu sellele, et lõpetamata asjad jäävad paremini meelde. Näiteks seisavad ettekandjal hästi meeles veel maksmata arvete detailid, kuid need, mis juba tasutud, ununevad kiiresti. Zeigarnik disainistöötas välja eksperimentide seeria, et seda fenomeni uurida.<ref name="kaks">Das Behalten erledigter und unerledigter Handlungen. Psychologische Forschung 9, 1-85.</ref> Katseid viidi läbi nii individuaalselt kui ka grupitestimistena. Peamiselt kasutati plaani, kus eksperimendis anti katseisikutele ükshaaval 18-2218–22 ülesannet. InstruktsioonKatsealustel olituli need ära teha võimalikult kiiresti ja korrektselt. Katseisikuid segati poolte ülesannete lahendamise ajal. PealePärast viimast ülesannet palus eksperimentaator katseisikutel öelda, millised ülesanded neile katse käigus anti. Autorid tõid välja, et esimestena meenusid ja said nimetatud need ülesanded, milles segati. Nad spekuleerisid, et lahendamise häirimisest tulenev "šokk" rõhutas ülesannet, sellele pöörati rohkem tähelepanu ningja see jäi katseisikutele paremini meelde.<ref name="kolm">Zeigarnik, B.V. (1967). On finished and unfinished tasks. In W. D. Ellis (Ed.), A sourcebook of Gestalt psychology, New York: Humanities Press</ref> Töö avaldati 1927. aastal.