Miilits: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
NSV Liidus oli miilits sõjaväestatud organisatsioon. Alguses puudusid miilitsas nagu sõjaväeski [[auaste|auastmed]]. [[1935]] võeti need sõjaväes kasutusele, aga miilitsas alles [[1936]]. aasta lõpul. Need töötati välja sõjaväe auastmeid eeskujuks võttes, kuid nad ei langenud kokku. Miilitsa auastmete süsteemi muudeti mitu korda.
Miilits nimetati [[politsei]]ks ümber [[Bulgaaria]]s, [[Poola]]s ja [[Sloveenia]]s [[1989]], [[Eesti]]s, [[Horvaatia]]s, [[Leedu]]s, [[Moldova]]s ja [[Rumeenia]]s [[1990]], [[Läti]]s [[1991]], [[Gruusia]]s [[1993]], [[Serbia]]s [[1997]], [[Kasahstan]]is [[1998]], [[Aserbaidžaan]]is [[1999]] ning [[Armeenia]]s, [[Mägi-Karabahh]]is ja [[Turkmenistan]]is [[2001]]. Venemaal nimetati miilits ümber politseiks [[1. märts]]il [[2011]] ja Ukrainas 3. juulil [[2015]].
Miilitsa nime kasutatakse
Pärast NSV Liidu lagunemist tegutses miilits aastaid alarahastatuna. Samale ajale langes [[kuritegevus]]e järsk kasv. Paljud võimekad töötajad lahkusid miilitsast tasuvamatele töökohtadele. Kontroll miilitsa tegevuse üle praktiliselt puudus. Seetõttu langes oluliselt miilitsa võimekus ja suurenes [[korruptsioon]] miilitsas. Rahva arvamus miilitsast langes märgatavalt. [[1995]]. aasta [[avaliku arvamuse uuring]]u kohaselt arvas üksnes 5% küsitletutest, et miilits tuleb oma tööga hästi toime. [[2005]]. aastal ajalehes [[Izvestija]] avaldatud uuringu järgi kartis 72% venemaalastest miilitsat, peljates, et militsionäärid panevad süütute inimeste vastu toime ebaseaduslikke tegusid. Teine sama aasta uuring jõudis järeldusele, et 41% venemaalastest ja 56% moskvalastest kardab miilitsat rohkem kui [[organiseeritud kuritegevus]]t.
| |||