Tupolev Tu-95: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P näpukad
19. rida:
|variants with their own articles =
}}
'''Tupolev Tu-95''' (esialgne tähistus '''Tupolev Tu-20''') on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] konstrueeritud neljamootoriline strateegiline kaugmaa[[pommitaja]], mis on tänapäevani [[Venemaa]] õhuväe relvastuses.
 
Tu-95 on maailma ainus sõjaväe relvastusse ja üleüldse maailma ainus [[seeriatootmine|seeriatootmisse]] võetud [[turbopropellermootor]]itega pommitaja. Lennuk on ette nähtud vaenlase [[tagala]]s olevate objektide ründamiseks [[tiibrakett]]idega mistahes ajal ja millise ilmaga. Sellisena on Tu-95 muutunud üheks [[külm sõda|külma sõja]] sümboliks.
29. rida:
Tu-95 (ja Tu-114) on tuntud ka maailma mürarikkaima lennuaparaadina (müra tase 108 kuni 112 dB). [[Müra]] ja tugeva vibratsiooni põhjustavad lennuki 4 [[mootor]]i 2 tandemasetusega vastassuunas pöörlevat [[propeller]]it, mille tipud liiguvad [[helikiirus]]e lähedal või isegi ületavad seda.
 
Turbopropellerlennukite absoluutne [[FAI]] regitreerinudregistreerinud kiiruse maailmarekord 876,47 km/h on püstitatud Tu-95 tsiviilvariandiga Tu-114, [[9. aprill]]il [[1960]].
 
 
39. rida:
[[11. juuli]]l [[1951]] andis [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] välja otsuse, millele järgnes sellele tuginev N.Liidu lennundustööstuse ministeeriumi käsk lennukikonstrueerimisbüroo juhile [[Andrei Tupolev]]ile, alustada uue kaugmaapommitaja väljatöötamist. Tupolev määras töödejuhatajaks Nikolai Bazenkovi. Juba [[15. juuli]]l alustati Sergei Jegeri juhtimisel uue lennuki nõutud tehniliste andmete eskiisprojekteerimisele.
 
Augustis algas tulevase pommitaja tööjooniste ettevalmistamine ja [[puit|puidust]] maketi ehitamine. [[31. oktoober|31. oktoobril]] 1951 andis sõjaväe komisjon väljatöötatud projektile ja sama aasta detsembris valminud maketile heakskiidu ja kinnituse.
[[Moskva]]s asuvas lennukitehases nr. 156 algas 2 Tu-95 katseeksemplari ehitus. [[20. september|20. septembril]] [[1952]] viidi üks neist lennukitest koost lahti võetuna [[Žukovski]]sse, pandi sealsel lennuväljal kokku ja alustati tehasekatseid. [[12. november|12. novembril]] 1952 sooritas [[katselendur]] Aleksei Pereljot Tu-95-ga esimese lennu.
 
Esialgu kulgesid katsetused edukalt. Kuid [[11. mai]]l [[1953]], 17. katselennu ajal purunes 3. mootorigrupi 2TV-2F 5,6 -meetrise läbimõõduga tandempropellerite [[reduktor]]. Selle tagajärjel tekkinud [[tulekahju]] tõttu kukkus lennuk [[Noginsk]]i lähedal alla. Pardal viibinud 11 meeskonnaliikmest pääses 7 eluga. Hukkusid lennuki komandör, pardainsener, tüürimees ja [[vibratsioon]]i uuringute asjatundja.
 
PeaaeguTeise 2lennuki aastatkatseeksemplari kestisvalmistati teisepeaaegu lennukikaks katseeksemplari valmistamineaastat. Lennukile paigaldati varasema 8 mootori asemel 4 uut täiuslikumat mootorit TV-12, mis said hiljem mootorikonstrueerijate juhi [[Nikolai Kuznetsov]] nimetähtede järgi uueks mootorite tähiseks NK-12. Selline Tu-95 katseeksemplar sooritas esmalennu [[16. veebruar]]il 1955 katselenduri Mihhail Njuhtikovi piloteerimisel. Samal aastal käivituspandi käima lennukite Tu-95 seeriatootmine.
 
== Tehnilised andmed ==
52. rida:
* Pikkus: 44,35–49,09 m
* Tiivaulatus: 49,8 või 50,04
* Tiiva pindala: 283,7–289,9 m².
* Tiiva külgsuhe: 8,7 – 87–8,84
* Tiiva pinnakoormus; 548–642 kg/m²
* Tiiva V-kuju: -3–3°
* Tiiva noolsus: 35°
 
61. rida:
* Suurim lennumass: 156–185 t
* Kütuse varu: 60–89,53 t
* Mootorid: 4 x 15 000hj000 hj (11 185 kW), turbopropeller NK-12
* Propeller: 4 x 2, AV-60H, läbimõõt 5,6 m
* Meeskond: 7 või 9