Redaktsioon: 11. aprill 2015, kell 20:38 redigeeri Kaniivel (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 14 440 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. juuli 2015, kell 19:35 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 583 muudatust P näpukad Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
19. rida: \|variants with their own articles = }} '''Tupolev Tu-95''' (esialgne tähistus '''Tupolev Tu-20''') on [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidus]] konstrueeritud neljamootoriline strateegiline kaugmaa[[pommitaja]], mis on tänapäevani [[Venemaa]] õhuväe relvastuses. Tu-95 on maailma ainus sõjaväe relvastusse ja üleüldse maailma ainus [[seeriatootmine\|seeriatootmisse]] võetud [[turbopropellermootor]]itega pommitaja. Lennuk on ette nähtud vaenlase [[tagala]]s olevate objektide ründamiseks [[tiibrakett]]idega mistahes ajal ja millise ilmaga. Sellisena on Tu-95 muutunud üheks [[külm sõda\|külma sõja]] sümboliks. 29. rida: Tu-95 (ja Tu-114) on tuntud ka maailma mürarikkaima lennuaparaadina (müra tase 108 kuni 112 dB). [[Müra]] ja tugeva vibratsiooni põhjustavad lennuki 4 [[mootor]]i 2 tandemasetusega vastassuunas pöörlevat [[propeller]]it, mille tipud liiguvad [[helikiirus]]e lähedal või isegi ületavad seda. Turbopropellerlennukite absoluutne [[FAI]] ~~regitreerinud~~registreerinud kiiruse maailmarekord 876,47 km/h on püstitatud Tu-95 tsiviilvariandiga Tu-114, [[9. aprill]]il [[1960]]. 39. rida: [[11. juuli]]l [[1951]] andis [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] välja otsuse, millele järgnes sellele tuginev N.Liidu lennundustööstuse ministeeriumi käsk lennukikonstrueerimisbüroo juhile [[Andrei Tupolev]]ile, alustada uue kaugmaapommitaja väljatöötamist. Tupolev määras töödejuhatajaks Nikolai Bazenkovi. Juba [[15. juuli]]l alustati Sergei Jegeri juhtimisel uue lennuki nõutud tehniliste andmete eskiisprojekteerimisele. Augustis algas tulevase pommitaja tööjooniste ettevalmistamine ja [[puit\|puidust]] maketi ehitamine. [[31. oktoober\|31. oktoobril]] 1951 andis sõjaväe komisjon väljatöötatud projektile ja sama aasta detsembris valminud maketile heakskiidu ja kinnituse. [[Moskva]]s asuvas lennukitehases nr. 156 algas 2 Tu-95 katseeksemplari ehitus. [[20. september\|20. septembril]] [[1952]] viidi üks neist lennukitest koost lahti võetuna [[Žukovski]]sse, pandi sealsel lennuväljal kokku ja alustati tehasekatseid. [[12. november\|12. novembril]] 1952 sooritas [[katselendur]] Aleksei Pereljot Tu-95-ga esimese lennu. Esialgu kulgesid katsetused edukalt. Kuid [[11. mai]]l [[1953]], 17. katselennu ajal purunes 3. mootorigrupi 2TV-2F 5,6 -meetrise läbimõõduga tandempropellerite [[reduktor]]. Selle tagajärjel tekkinud [[tulekahju]] tõttu kukkus lennuk [[Noginsk]]i lähedal alla. Pardal viibinud 11 meeskonnaliikmest pääses 7 eluga. Hukkusid lennuki komandör, pardainsener, tüürimees ja [[vibratsioon]]i uuringute asjatundja. ~~Peaaegu~~Teise 2lennuki ~~aastat~~katseeksemplari ~~kestis~~valmistati ~~teise~~peaaegu ~~lennuki~~kaks ~~katseeksemplari valmistamine~~aastat. Lennukile paigaldati varasema 8 mootori asemel 4 uut täiuslikumat mootorit TV-12, mis said hiljem mootorikonstrueerijate juhi [[Nikolai Kuznetsov]] nimetähtede järgi uueks mootorite tähiseks NK-12. Selline Tu-95 katseeksemplar sooritas esmalennu [[16. veebruar]]il 1955 katselenduri Mihhail Njuhtikovi piloteerimisel. Samal aastal ~~käivitus~~pandi käima lennukite Tu-95 seeriatootmine. == Tehnilised andmed == 52. rida: * Pikkus: 44,35–49,09 m * Tiivaulatus: 49,8 või 50,04 * Tiiva pindala: 283,7–289,9 m². * Tiiva külgsuhe: 8,~~7 – 8~~7–8,84 * Tiiva pinnakoormus; 548–642 kg/m² * Tiiva V-kuju: -3–3° * Tiiva noolsus: 35° 61. rida: * Suurim lennumass: 156–185 t * Kütuse varu: 60–89,53 t * Mootorid: 4 x 15 ~~000hj~~000 hj (11 185 kW), turbopropeller NK-12 * Propeller: 4 x 2, AV-60H, läbimõõt 5,6 m * Meeskond: 7 või 9

Tupolev Tu-95: erinevus redaktsioonide vahel