Närvikiud: erinevus redaktsioonide vahel

'''Närvikiuks''' ([[ladina keel]]es ''neurofibra'') nimetatakse enamiku [[närvisüsteem]]iga loomade [[närvirakk|närvirakust]] algavat eferentset haru (jätkeid) ja ka seda ümbritsevat tuppe.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 532:2004.</ref> Närvikiud koosneb, vastavalt tüübile, [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] [[rakutuum|tuumast]], müeliintupest, [[rõngaskitsus]]est, [[akson]]ist ja [[neurolemm]]ist.<ref>[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 184, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> Närvikiud moodustavad närvikiudude kimpusidnärvikiukimpe ja [[närv]]e.

Närvikiudude areng, anatoomia, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

FuntsiooniFunktsiooni alusel eristatakse kahte tüüpi närvikiude:

*A-närvikiud ehk A-kiud -– müeliintupega kaetud kiud, mis juhib impulsse kiiresti, jaguneb alfa-, beeta-, gamma- ja deltakiuks;

*B-närvikiud ehk B-kiud -– autonoomse närvisüsteemi kuuluvad müeliintupega närvikiud, mille juhtekiirus on 3 kuni 153–15 m/s;

*C-närvikiud ehk C-kiud -– autonoomse närvisüsteemi kuuluvad müeliintupega närvikiud, mille juhtekiirus on 0,7 kuni 27–2,3 m/s.

[[Madu]]del eristatakse nii müeliinkiude kui müeliinita kiude, ja needmis moodustavad närvikiudude kimpe. Närvikiudude funktsioonid on erinevates kehapiirkondades erinevad, nii osalevad [[kolmiknärv]]ist väljuvad närvikiud ja - kimbud madudel ka [[termolokatsioonielund]]ite funktsioneerimisestalitluses, sh [[saakloom]]ade ningja vaenlaste vastu suunatud ründel.