'''Felix-Karl Randel''' (aastani 1936 '''Johannsen, Johansen''',; varjunimi '''Redo'''; [[1. juuli]] [[1901]] [[Valga]] – [[10. veebruar]] [[1977]] [[Tallinn]]) oli eesti [[karikaturist]] ja [[maalikunstnik]].
Randel õppis aastatel 1916–1918 Venemaal [[Penza kunstikool]]is (1916–1918) ja 1919–1921 [[KõrgemPallas Kunstikool(kunstikool)|Kunstiühingu Pallas|KõrgemasKunstikoolis Pallaskunstikoolis]]. Pallase perioodil mängis ta orkestrites [[viiul]]it ja [[flööt]]i. Sel ajal oli ta toanaabriks [[Eduard Viiralt]], ja kuigi Randel õppis maali, koostas temagi 1920. aastal oma [[linoollõige]]te mapi. Need 8 graafilist lehte lähtuvad Pallase algusaastatele iseloomulikust [[ekspressionism]]ist, mis Randeli käsitluses on kohati viinud ka grotesksete lahendusteni.
Aastatel 1922–1925 töötas ta [[Väike-MaarjasMaarja]]s joonistusõpetajana. Seal ta abiellus, sündis poeg Felix (1924), kellest sai muusik. [[Kubism]]ist vaimustunud noorpaar otsustas ka oma uue kodu sisustada selles stiilis. On säilinud kamina, mööbli, postamentide, tekstiilide, dekoratiivskulptuuride ja portselanmaali kavandid. Kahjuks maksis toetus ühele 1924. aasta [[1. detsembri mässustmäss]]ust osa võtnud koolipoisile Randelile tema ametikoha Väike-Maarjas.
Aastatel 1925–1929 töötas Randel [[Võru gümnaasium]] gümnaasiumisis joonistus- ja võimlemisõpetajana. Seal töötades hakkas ta 1926. aastal avaldama kohalikus ajalehes oma karikatuure. Põhitööks kujunes karikatuur Randelile [[1930. aastad|1930. aastatel]] ja jätkus ka sõjajärgsel ajal. Kunstniku enda andmeil on ta teinud üle 6000 joonistuse-karikatuuri. Randeli loodusloodud on koomiksitegelane [[Eesav Edvard Puuslik]], kes oli 1930. aastail sama tuntud kui [[Romulus Tiitus]]e [[Toslem]].
Sügisest 1929 elas Randel Tallinnas[[Tallinn]]as ning töötas [[Päevaleht (1905)|Päevalehes]] kunstniku ja karikaturistina. Kunstnikuna hoolitses ta Päevalehe kujundamise eest ning joonistas lehele arvukalt illustratsioone. Päevalehes avaldas Randel põhilise osa oma sõjaeelsetest karikatuuridest, kasutades pesudonüümi Redo.
Oli 1941–1942 NSVL tagalas ja rindel ning 1942–1944 stipendiaadina Jaroslavlis ja Moskvas. Töötas pärast sõda Tallinna J. Tombi nim Kultuuripalee peakunstnikuna ja direktori asetäitjana. 1946–1949 mitme ajalehe ja ajakirja [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] karikaturist ning 1949–1950 Tarbekunsti Keskuse kujundustööde ateljee juhataja.
