Trühvel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Hong Kong > Hongkong |
|||
18. rida:
Valge tühvel (''[[Tuber magnatum]]'') on pärit [[Itaalia]] põhjaosast [[Langhe]]' piirkonnast, mis asub [[Piemont]]e regioonis [[Alba (Itaalia)|Alba]] linna lähedal. [[Itaalia]]s leiab valget trühvlit veel [[Molise]]'i regioonist [[Lõuna-Itaalia]]s ning [[San Miniato mäed|San Miniato mägedest]] [[Toscana]]s. Samuti on tuvastatud valge trühvli olemasolu [[Horvaatia]]s, [[Istria poolsaar]]el asuvast [[Motovun]]i metsast [[Mirna jõgi|Mirna jõe]] kaldal.<ref>[http://gastro.croatia.hr/Gastronomija/Regije/Jelo.aspx?idRegion=6&idMeal=45 ''Croatian National Tourist Board'']</ref>
Tamme (''[[Quercus]]''), hariliku sarapuu (''[[Corylus avellana]]''), hariliku haava (''[[Populus tremula]]''), papli (''[[Populus]]'') ja pöögi (''[[Fagus]]'') juurtel moodustuvad valge trühvli viljakehad võivad kasvada kuni 12 cm-ni diameetrilt ning võivad kaaluda kuni 500 g, kuigi tavaliselt on leitavad viljakehad palju väiksemate mõõtmetega. Viljaliha on kreemika kuni pruunikasvalge tooniga.<ref name = "Carluccio03">{{cite book | author = Carluccio A | year = 2003 | title = The Complete Mushroom Book | publisher = Quadrille | isbn = 1-84400-040-0 | authorlink = Antonio Carluccio}}</ref> Itaalia valge trühvel on kõrgelt hinnatud ning on kõige suurema turuväärtusega. 2001. aastal oli ''T. magnatum'''i trühvlite kilohind 2000–4500 USD. Üks maailma suurimatest leitud trühvlitest kaalus 1,31 kilogrammi ning on kantud [[Guinnessi rekordite raamat]]usse. Selle leidis [[Giancarlo Zigante]] ja tema koer [[Horvaatia]]st, [[Buje linn]]a lähedalt.<ref>[http://www.guinnessworldrecords.com/records-11000/largest-truffle/ ''Guinness World Records''] "''Largest Truffle''"</ref>
Rekordiliselt on ühe trühvli eest makstud 330 000 USD. 2007. aasta detsembris ostis [[Macau kasiino]] omanik [[Stanly Ho]] selle hiiglasliku summa eest 1,5-kilogrammise trühvli, mille oli avastanud [[Luciano Savini]] ja tema koer. See leiti [[Pisa]] lähedalt ning müüdi oksionil, mis peeti samaaegselt nii [[Macau]]
''[[Tuber magnatum pico]]'' 't on eeskätt leitud [[Põhja-Itaalia|Põhja-]] ja [[Kesk-Itaalia]]st, ''[[Tuber borchii]]'' ' ehk valkja trühvli leviala hõlmab [[Toscana]]t, [[Romagna]]t, [[Marche]]d ja [[Molise]]'t. Kumbki neist pole nii aromaatse lõhnaga kui [[Piemonte]]st pärit trühvlid, kuigi [[Città di Castello’]] trühvlid olid [[Piemonte]] eksemplaride omadustele väga lähedal.<ref name="Carluccio03"/>
49. rida:
==Ajalugu==
===Antiikaeg===
Esmakordselt mainiti trühvleid [[neo-sumer]]ite kirjutistes, milles kirjeldati [[Amoriitide armee]] söömisharjumusi<ref>Chiera, E. : "Nos. 58 and 112", ''Sumerian Epics and Myths'', Chicago, 1934</ref>, ning hiljem [[Theophrastus]]e kirjutistes 4. sajandil e.m.a
[[Klassikaline ajajärk|Klassikalisel perioodil]] saadi [[Itaalia]]st kolme liiki trühvleid: ''[[Tuber melanosporum]]''
===Keskaeg===
60. rida:
==Kultiveerimine==
[[Pilt:Rochegiron Truffière.jpg|pisi|left|
[[Jean-Anthelme Brillat-Savarin]] ([[1825]]) märkis iseloomuliku skeptitsismiga:
99. rida:
==Kulinaaria==
[[Pilt:Truffle olive oil with Tuber melanosporum.JPG|pisi|left|Trühvliõli ''Tuber melanosporum''
Tänu oma kõrgele hinnale ja pikantsele maitsele kasutatakse trühvleid kokkuhoidlikult. Kaubanduses võib neid leida värske ja rikkumata toote kujul või säilitatuna enamasti kerges soolvees.
|