Redaktsioon: 11. mai 2015, kell 12:50 redigeeri Syum90 (arutelu \| kaastöö) 594 muudatust P Tühistati kasutaja 137.163.16.157 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Syum90. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. juuli 2015, kell 22:47 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 906 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
29. rida: Saarma [[levila]] on väga lai, hõlmates peaaegu kogu [[Euraasia]] ja [[Põhja-Aafrika]], välja arvatud [[Araabia poolsaar]], kus on tema jaoks liiga kuiv, ja Euraasia põhjaosa, kus on tema jaoks liiga külm. Eestis elab saarmas kõikjal mandril <ref name="Loomade elu" /> ning [[Saaremaa]]l ja, [[Hiiumaa]]l ja [[Vormsi]] vetes. Arvukus Eestis: viimastel andmetel ligi 2000 isendit.{{lisa viide}} ==Kirjeldus== 95. rida: ==Haigused ja parasiidid== ===Haigused=== ~~Saarmate~~Saarmaste haiguslikke seisundeid vaadeldakse kliinilises [[veterinaaria]]s multisüsteemselt, st haarates mitmeid organsüsteeme. Saarmad on vastuvõtlikud paljudele haigustele, näiteks [[neerukivid]], [[maksa tsirroos]], [[südamelihase põletik]]ud, [[kopsupõletik]]ud, kõhnumine söömisvõimetuse (nt [[seedelundkonna haigused]]) ja nälja (emata jäänud saarmapojad) tõttu, haavad koonul paaritumistraumadest, [[pahaloomulised kasvajad]], aju- ja [[südamehaigused\|südamehaigus]]tele. 142. rida: [[Richard Roht\|Richard Rohu]] jutustuse "[[Ahnuse palk]]" peategelane on saarmas Udras, kelle vastu võitlevad jõeelanikud. See jutustus kuulub ka kooliprogrammi <ref>[http://www.kuressaare.ee/skr/lasteleht/kohustuslik.html Kohustusliku kirjanduse loend]</ref>. Esmaste hinnanguliste jälgede kohta looduses kirjutas [[Nikolai Laanetu]] ~~oma~~ artiklis „Südi saarmas“. ~~Saarmale~~Saarmaga kõige sarnasem liik ''Mionictis'', meie alade põlisasukas, on siin elanud juba vara[[holotseen]]is, st pärast [[jääaeg]]a.{{lisa viide}} 10 miljonit aastat tagasi toimus arvatavasti saarma evolutsiooniline eraldumine liikideks. 1000 eKr Lõuna-[[Rootsi]]s Kiviku alade matmispaikadest on leitud [[kaljujoonis]]ed (petroglüüfid), millel kujutatud saarmaid. 400 eKr saarmad olid [[Pärsia]] aladel [[Zarathustra]] (Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Zoroastrism) õpetuse kohaselt pühad loomad, keda ei olnud lubatud tappa. 75–79 pKr [[Plinius vanem]] (23–79 eKr, Rooma entsüklopedist) klassifitseeris saarmad [[kobras]]teks. [[1741]]. aastal läkitas [[Peeter Esimene]] ekspeditsiooni, eesotsas [[Taani]] päritolu kapteni [[Vitus Jonassen Bering]]iga, uurima merepääsu [[Kamtšatka]]le ([[Siber]]isse). Pärast laevaõnnetust, olles kuude kaupa saarel merevangis, küttisid ellujäänud laevamehed kohalikke loomi ning tõid Venemaale tagasi pöördudes kaasa mitusada [[merisaarmas\|merisaarma]] nahka. ~~Selles~~Sellest sai alguse saarma karusnaha populaarsus ning ulatuslik küttimine. [[1758]] klassifitseeris [[Linnaeus]] merisaarma (''Enhydra lutris'') ~~ning~~ja [[hiidsaarmas\|hiidsaarma]] (''Pteronyra brasiliensis'') kui ühe ja sama liigi, arvatavasti seetõttu, et nad olid ühesuurused. 1745–1822 müüdi rahvusvahelistel karusnahaturgudel enam kui 750 000 meresaarma nahka [[1911]] keelustati saarmaste küttimine kommertseesmärkidel North pacific Fur ~~Seal~~Seali konventsiooniga, millele kirjutasid alla [[USA\|Ameerika Ühendriigid]], [[Venemaa]], [[Suurbritannia]] ~~ning~~ja [[Jaapan]]. [[1971]] Philip Wayre ja Jeanne Perkins asutasid maailma esimese saarmaste kaitseorganisatsiooni [[Inglismaa]]l – Otter Trust [[1978]] saarmad liideti kaitsealuste liikide loetellu ning nende küttimine, vigastamine, vangistamine ja tapmine muudeti ebaseaduslikuks. *~~märts~~Märtsis 1989 tappis naftatankeri [[Exxon Valdez]] õlileke ~~tappis~~ miljoneid mereolendeid, nende hulka loeti ka 2800 merisaarmast. == Viited ==

Saarmas: erinevus redaktsioonide vahel