Ülemiste raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Peatuses peatuvad kõik idasuunalised [[Elron]]i [[Elektrirong|elektri]]- ja [[diiselrong]]id, kaasa arvatud [[Tallinna-TartuTallinna–Tartu raudteeliin|Tallinna-TartuTallinna–Tartu]] kiirrongid.

Raudtee kesklinna sõidusuunalt väljuvad inimesed satuvad [[Ülemiste tee]]le. Tapa sõidusuunalt väljuvad inimesed satuvad [[Suur-Sõjamäe tänav]]ale, mille ääres onasub Ülemiste Keskus.

Peterburi teel saab ümber istuda trammidele number [[2 (Tallinna trammiliin)|2]] ja [[4 (Tallinna trammiliin)|4]]. Suur-Sõjamäe tänaval saab ümber istuda bussidele number [[15 (Tallinna bussiliin)|15]] ja, [[7 (Tallinna bussiliin)|7]] ningja [[65 (Tallinna bussiliin)|65]].

Ülemiste raudteejaam rajati aastal [[1900]] seoses vagunitehase "Dvigatel" ehitamisega Suur-Sõjamäele. EsialgiEsialgu kandis ka jaam Dvigateli nime Dvigatel. Paekivist jaamahoone pole säilinud.

Hiljem ehitati Ülemiste jaama kitsarööpmeline harutee [[Veski posti raudteepeatus]]est. 1939. valmis praeguse [[Ülemiste kaubajaam]]a territooriumil vagunite pesula, mida kasutati nii laiarööpmeliste kui ka kitsarööpmeliste vagunite pesemiseks. Pesulas oli kolmerööpaline tee.<ref>[http://www.raudtee.eu/?main=1&sub=5&stat=9&tlink=0 Eesti kitsarööpmelised raudteed: Lasna (Dvigateli post)], veebiviide, vaadatud 25. august 2013.</ref>

1930'ndatel1930ndatel kandis raudteepeatus juba Ülemiste nime.

[[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]] ehitati rööbasteede vahele ooteruum koos köetava piletikassa ruumigapiletikassaruumiga, mis 1990'ndatel1990ndatel lammutati.