Cesvaine piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

[[File:Cesvaine Palace, 2013, 1.jpg|thumb|Sesviina linnusekohale ehitatud jahiloss 2013 a. aasta septembris. Vaade lõunast maantee poolt. Mõisahoone ees asub väike väljak, mille all asuvad pealinnuse vundamendid.]]

'''Sesviina piiskopilinnus'''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96055169&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=LV&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb, EKI KNAB]</ref> (läti [[Cesvaine]], saksa ''Seßwegen'', vene ''Tšesvin'') oli [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis paikneb Lätis, Vidzemes, Sesviina piirkonnas (Cesvaines novads)<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=645146&centery=6315631&zoom=7&layer=map&ls=c, Läti kaart]</ref>, Sesviina luteri kirikust 500 m kagus Sula (Sūla, ''Sesse -– Bach'') jõe käärus ja selle paremkaldal<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=640589&centery=6316357&zoom=1&layer=map&ls=c, Sesviina kaart]</ref>. Muinasajal kuulus piirkond [[Tālava]] [[maakond|maakonna]] lõunaossa, [[Autine]] [[linnusepiirkond|linnusepiirkonna]] põhjapiiri lähedale. Vene tsaaririigi lõpuni kehtinud ajaloolise haldusjaotuse järgi asus linnus Liivimaa kubermangu Võnnu maakonna Sesviina kihelkonnas<ref>Atlas von Liefland oder von den beiden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief - und Ehstland und der Provinz Oesel, von Ludwig August Graf Mellin, 1798, Riga und Leipzig, J. F. Hartknoch, Der Wendenshce Kreis, No. II</ref> (''Kirchspiel Sesswegen''). Praegu asetseb linnuse kohal Sesviina mõis-jahiloss. Mõisa aadress on Cesvaines novads, Cesvaine, Pils iela 1, LV-4871.

* 1380 –Cesweghen– Cesweghen

[[1209]] mainitakse vene letopissis esmakordselt Sesviina (''urbs Zcessowe'') nime, kui viimane läks Riia piiskopi valdusessevaldusse. VaremaltVarem oli see kuulunud Jersika vürstiriigi võimkonna alla, kuid peapiiskopi vasalliks saades anti valdus Jersika vürstile Vsevolodile (Vissevald) läänina tagasi<ref>[http://www.castle.lv/latvija/cesvaine.html Rimša castle]</ref>.

[[1560]]. aasta jaanuari algul ründasid venelased oma uuest tugipunktist Tartust Vana-Liivimaa keskosa – Trikatat, Sesviinat ja Smiltenit. Nõuti Sesviina linnuse alistumist, toodi puud värava juurde ja taheti need lahti põletada. Pärast seda, kui linnusest avati tuli ja lasti 6 venelast surnuks, loobuti rünnakust ja rahulduti ümbruskonna rüüstamisega.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk. 113, ISBN 5-460-00216-8</ref>

Sesviina ei olnud küll piiskopi residentslinnus, ent asudes peapiiskopkonna idaalade keskel oli tal piirkonnas keskusena ikkagi tähtis roll. Seda näitab ka linnuse tugev kindlusena väljaehitamine, mille juures järgiti üsna täpselt ordu ehitustraditsioone. Tema keskne asukoht tihedalt asustatud aladel tingis tema kaitsetugevuse ja mõõtmed; viimane võis aga ka ilma vastava ruumilise sisejaotuseta (kloostrikorralduse jäljendamiseta) juhtida konvendihoone vormide jäljendamiseni, mida tõestasid ka ordualade foogtilinnused.<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk. 204</ref> Veekaitset pakkus läänest ja põhjast linnusega piirnev Sula jõe järsk ja sügav (20 m) ning u 50 m lai org<ref>[http://www.castle.lv/latvija/cesvaine.html Rimša castle]</ref>. Ida poolt kaitses linnust samuti järdukaldalinejärsukaldaline oja ja selle ülespaisutatud kalatiigid, mis olid armastatud kaitseelementideks nii ordu- kui ka piiskopilinnuste juures. Lõuna poolt oli kaitseks ette läbi tõmmatud vallikraav.