|
[[Pilt:Ансамбль_былога_кляштара_езуітаў_гал_алтар.jpg|pisi|Kiriku pealööv.]]
'''Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal''' ([[Valgevenevalgevene keel]]es ''Касцёл Святога Францішка Ксаверыя'') on [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Hrodna]] [[linn]]as.
KirikudKirikut kasutavad katoliiklased, see on ametlikult ''[[Basilica minoris]]''. Algselt kuulus kirik [[jesuiidid|jesuiitidele]].
==Kirikuhoone==
Kuigi kirikut ehitati aastastaastatel 1678 aastani 17721678–1772, oli hoone suuremalt osalt aastaks [[1700]] juba valmis ja seal peeti esimene jumalateenistus. Kirik pühitseti sisse aastal [[1705]], tseremoonia juurestseremoonial viibisid [[August II]] ja [[Peeter I]]. Hoone on hea näide [[barokk|baroksest]] arhitektuurist. Kuna interjöör on loodud kirikuhoonest hilisemhiljem, siis on selle juuresselles kasutatud palju [[rokokoo]] <nowiki/>elemente.
==Ajalugu==
===Jesuiitide kolleegium===
Aastal [[1584]] asutas [[Stefan Batory]] Hrodnasse jesuiitide kollegiumikolleegiumi. KuningasKa annetaskuningas kaannetas kolleegiumi juurde kiriku ehitamiseks 10 000 [[Poola zlott|zlotti]]. Kiriku arhitektiksarhitekt oli [[Giovanni Maria Bernardoni]]. Toona oli Hrodna [[Rzeczpospolita]] poliitilisekspoliitiline keskusekskeskus, aga kuninga surma järel muutusid Hrodnast tähtsamateks kekusteks [[Kraków]] ja [[Vilnius]]. Nii müüsid jesuiidid vastalustatud katedraali vundamendi maha (sellest sai [[Hrodna Püha Maarja kirik]]), kolleegiumile antud maad aga rentisid välja.
Jesuiidid saabusid Hrodnasse taas aastal [[1622]] või [[1623]]. Toona olidjätkus jesuiitide käsutuses olevadolevatest varadvaradest enamaks kuivaid misjonipunkti avamiseks ebapiisavad. Misjonipunkti juures avati ka kool. Aastaks [[1654]] oli kolleegiumi juures juba ka väike kirik. [[Uputus (Poola)|Uputuse]] ajal tühjenes linn rahvast ja nii kooli tegevus peatati. Linna vallutanud [[Moskva tsaaririik|Moskva]] väed põletasid kolleegiumile kuulunud hooned maha.
PealePärast Hrodna vabastamist pöördusid põgenenud jesuiidid linna tagasi ja aastal [[1662]] kool taasvati. Aastal [[1673]] võtsid jesuiidid vastu plaani ehitada kolleegiumi juurde korralik kirik.
===Kiriku ehitamise periood===
Kiriku ehitustööd algasid aastal [[1678]]. Hoone oli suuremalt osalt aastaks [[1700]] valmis ja seal peeti esimene jumalateenistus. Kirik pühitseti sisse aastal [[1705]], tseremoonia juures viibisid [[August II]] ja [[Peeter I]]. Pärast seda kiriku ehitustööd aeglustusid, kuna jesuiitide kolleegium suunas suurema osa oma kasvanud sissetulekust uute misjonipunktide avamisele. Lisaks suunasid jesuiidid suure osa oma fondidest kolleegiumi juurde [[raamatukogu]] rajamiseks ja selle täiendamiseks.
Tol perioodil tehti hoone juures põhiliselt sisustustöid, nii valmis aastail 1736-17371736–1737 katedraali nikerdustega peaaltar. Aastaks [[1744]] olid valminud ülejäänud katedraali juures asuva kolleegiumi hooned, lõpetamata oli vaid kirik ise. Aastaks [[1752]] lõpetati tööd [[lööv]]ide juures ja valmis kuppel, aastaks [[1763]] valmis apteegi osa. Aastaks [[1765]] sai kirik kuplialused kroonlühtrid. Lõplikult valmis hoone aastal [[1772]], viimane valminud osa oli internaat kooli õpilaste jaoks.
===Kiriku hilisem ajalugu===
Aastal [[1773]] andis paasvtpaavst [[Clemens XIV]] välja bulla, mismillega saatissaadeti jesuiidid laiali. Kooli ülalpidamine jäi nüüd Poola riigi kanda ja selle juurde jõijäi vaid 8 [[professor]]it. Kui Hrodna liideti [[Venemaa Keisririik|Venemaaga]], siis anti suurem osa kolleegiumi hoonetest erinevatemuude asutuste käsutusse, kirikuhoone jäi aga edasi katoliiklaste käsutussekätte.
Aastal [[1960]] kirik ametlikult suleti, ent sellele vaatamata käis kohalik rahvas seal igal pühapäeval koos. Kirik avati ametlikult taasuuesti aastal [[1987]].
Aastal [[1990]] pühitses [[Johannes Paulus II]] kiriku ''Basilica minoriseksminoris''<nowiki>'</nowiki>eks. Aastal [[1992]] sai katedraalist vastavatud Hrodna [[diötsees]]i keskus.
==Kiriku arhitektuur==
Hrodna katedraal on kolmelööviline kupli ja [[transept]]iga [[basiilika]]. Kiriku fassaadi liigendavad [[talastik]]ud ja [[karniis]]id. Samuti paiknevad seal arvukad [[skulptuur]]ide jaoks mõeldud [[nišš|nišid]]. Tagumise [[apsiid]]i ääres paiknevad kaks hiljem ehitatud [[kabel]]it, mida katavad kuplid. Hoone pikkus on 60, ja laius 30 meetrit. Kiriku kõrgus on 65 meetrit.
Kesklööv on kujundatud [[piilar]]itel asuva arkaadina, selle ääres asuvad talastikul [[galerii]]d. Lööv lõpeb kooriruumiga, kus paikneb [[orel]]. Katedraalis asub peaaltar, mis on 21 meetrit kõrge (üks kõrgemaid [[Euroopa]]s, lisaks on seal veel üksteist altarit.
| 