Trauma: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel|räägib tervisekahjustusest; muude tähenduste kohta vaata artiklit [[Trauma (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2014}}
'''Trauma''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnast τραῦμα (''trauma'') 'vigastus, haav') on [[meditsiin]]is enamasti välisteguri (teatud juhtumeil ka [[psüühika|psüühilise]] teguri) mõjul tekkinud tervisekahjustus, tavaliselt [[füsioloogia|füsioloogiline]] kehavigastus, teisalt aga ka [[psüühika|hingeline]] trauma (närvivapustus). Levinumad traumad on [[Luumurd|luumurrud]], põrutused, venitused, väänded, torked ja sisselõiked, aga ka [[jäse]]mete [[amputatsioon]]id.
 
[[Maailma Tervishoiuorganisatsioon]]i andmetel olidoli 2002. aastal 6,23 % surmadest tahtmatute vigastuste ja 2,84 % tahtlikult tekitatud vigastuste tagajärjeks.
'''Trauma''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnast τραῦμα (''trauma'') 'vigastus, haav') on [[meditsiin]]is enamasti välisteguri (teatud juhtumeil ka [[psüühika|psüühilise]] teguri) mõjul tekkinud tervisekahjustus, tavaliselt [[füsioloogia|füsioloogiline]] kehavigastus, teisalt aga ka [[psüühika|hingeline]] trauma (närvivapustus). Levinumad traumad on [[Luumurd|luumurrud]], põrutused, venitused, väänded, torked ja sisselõiked, aga ka [[jäse]]mete [[amputatsioon]]id.
 
[[Maailma Tervishoiuorganisatsioon]]i andmetel olid 2002. aastal 6,23 % surmadest tahtmatute vigastuste ja 2,84 % tahtlikult tekitatud vigastuste tagajärjeks.
 
Trauma võib olla akuutne või krooniline (püsiv kahjustus, mille tagajärgi ei õnnestu välja ravida). Eraldi käsitletakse ka [[Spordimeditsiini Sihtasutus|sporditraumasid]], mis takistavad aktiivset treenimist või tipptasemel võistlemist.
 
Traumaks võidakse nimetada ka [[psühhotrauma]]t (hingeline trauma, närvivapustus), mis on põhjustatud [[psüühika|psüühilistest]] teguritest.
 
==Vaata ka==