Looming: erinevus redaktsioonide vahel

 

== Loomeprotsessi atribuudid ==

 

Loova mõtlemise piirid ulatuvad ''kujundlikust (visuaalsest) mõtlemisest'' kuni ''[[abstraktsioon|abstraktse]] ([[mentaalsus|mentaalse]]) mõtlemiseni''. Väidetakse, et loovuseks on vaja tingimusi: a) seda soodustab atmosfäär, milles inimene tajub teatud pinget, tunneb, et vanaviisi enam ei saa; b) loovisik peab antud valdkonda hästi tundma, kuid ei lepi selle vanade lahendustega; c) kriitika ja nõuanded aitavad ideid enne avalikkuse ette viimist vajalikul määral põhjendada; d) mõned loovisikud võivad mitte huvituda tavapärastest elumõnudest ja „menukusest“.

Laias laastus jaguneb loome ''[[visuaalseks, auditiivseks, [[sensoorsus|sensoorseks]] ja [[mentaalsus|mentaalseks]]'' kujundiks. Visuaalseks ehk nägemismeelega tajutavaks loomeks peetakse ''kujutavat kunsti'', mille all on aegade jooksul mõeldud küll vaid ''maali, graafikat, skulptuuri ja arhitektuuri'' kuid see hõlmab ka teisi, nii ''tarbekunstiks'' tituleeritud harusid kui ka mitmesuguseid ''[[disain]]i'' ja teisi nišši ilminguid. Auditiivseks ehk kuulmismeelega tajutavaks loomeks on ''helikunst ehk [[muusika]]''. Pea kõikides kunstiharudes esineb ''sensoorsust ehk meelelisust''. ''Mentaalsust ehk mõtestatust või vaimsust'' võib leiduda nii ''kujutavas- ja helikunstis'' kui ka ''kirjanduses ja teaduses''.

 

 

Seega on kujutlus loome „pooltoode“ mille alusel midagi kujutada püütakse. Kujutleda võib nii ''pilti, helindit, süžeed, kontseptsiooni, hüpoteesi kui ka matemaatilist avaldist, algoritmi ja tõestuskäiku,'' kuni nad ''välja kujunevad'' ehk ''kujundiks'' vormuvad. Seega loomeprotsess algab kujutluse tekkimisega ja lõpeb kujutamisega.

 

== Paralleele kunsti ja teadusloome vahel ==

 

Peamiseks erinevuseks peetakse seda, et kunstiloome võib ''tõstatada'' probleeme kuid teadusloome püüab neid ''selgitada''. Kunsti ja teaduslooming erineb ka objektile lähenemise viisist ehk [[aspekt]]ist. Iga [[objekt]] (nähtus, [[süsteem]]) on ''paljuaspektiline''. Iga aspekt avaldub oma ''[[märgisüsteem]]i (modelleeriva süsteemi)'' näol. Kunstnikku ja teadlast koolitatakse tunnetama erinevaid märgisüsteeme. Kujutada saab vaid seda, mida märgatakse. Kunstnikku paneb tegutsema temas tärganud kujutlus, mida ta ''kujutada'' soovib, teadlast aga kujutlus, mida ta ka ''täpsustada'' või ''üldistada'' soovib (või peab). Kunstis hinnatakse kõrgelt peamiselt just ''kujutavat kunsti'' kui fundamentaalset ehk ''päris kunsti'', ''tarbekunsti'' aga vähem. Teaduses on lugu vastupidi, siin hinnatakse eelkõige just ''tarbeteadust'', kui midagi „kasulikku“. Väidetakse, et kunstilooming on kunstniku subjektiivne kujutlus tegelikkusest ja teaduslooming tegelikkuse objektiivne peegeldus. Nii drastiline see erinevus siiski ei ole. Kunstnik võib oma loomingus ilmutada ratsionaalsust ja objektiivsust, kuid ka teadusloome ei saa olla täiesti emotsioonivaba ning ilma subjektiivsuse sugemeteta.

Möödunud aastatuhande lõpus läks kunsti ja teaduse vahekord jälle sassi. Kujutava kunsti vallas tekkisid mitmesugused ilmingud nagu ''konkreetne poeesia'' mis esitab mitmesuguseid [[semantika|semantilisi]] trikke kui arvutiteadlased kirjutavad raamatuid ''arvutikunstist''.

 

 

== Kokkuvõte ==