Vikipeedia

Jõhvi Põhikool: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Smörre (arutelu | kaastöö)
515 muudatust
PResümee puudub
27. rida:
==Ajalugu==
[[Pilt:Jõhvi Gümnaasjumihoone.jpg|thumb|left|240px|Jõhvi Ühisgümnaasiumi hoone. Põles 1944.]]
'''Jõhvi Gümnaasiumi''' ajalugu algab [[1919]]. aastast, kui [[27. juuli|27. juulil]] kogunesid [[Jõhvi]] alevivalitsusse ümbruskonna valdade esindajad, et arutada keskkooli avamist [[Jõhvi|Jõhvis]]. Kool registreeriti [[Jõhvi]] Reaalgümnaasiumi nime all. 20 tuhat000 marka kooli avamiseks andsid aga vallad.
Kooli jaoks üüriti kaks suurt tuba Narva tn.tänaval M. Nigoli eramajas. 20. septembril [[1919]]. a. algaski õppetöö 33 õpilasega. Kooli juhatajaks sai [[August Möller]]. 1922. a.aasta kevadel lõpetas kooli esimene lend 12 noorega. Lõputunnistuse nr. 1 sai [[Mihkel Usai]], kes hiljem lõpetas [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] matemaatika-loodusteaduskonna janing oli 20 aastat [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] õppejõud ja kateedrijuhataja.
*1919 – Jõhvi reaalgümnaasium
*1923 – Viru maakonna ühisgümnaasium. Alustati uue koolimaja ehitust, mis valmis sama aasta [[sügis]]eks. Novembris algas õppetöö kümne humanitaar- ja reaalkallakuga klassikomplektiga. Kooli nimetati nüüd Viru maakonna Jõhvi Ühisgümnaasiumiks.
*1931 – Jõhvi era-ühishumanitaargümnaasium, kuid oli sunnitud [[1938]]. aastal rahapuudusel tegevuse lõpetama.
*1938 – Jõhvi Keskkool
*1944 – Jõhvi mittetäielik keskkool. Sügisel hävitas sõjatuli koolihoone ning õppetöö viidi Jõhvi algkooli hoonesse, kus ruumide puudusel töötati kolmes vahetuses.
*1945 – Jõhvi Eesti Keskkool
*1949 – Jõhvi 1. Keskkool
42. rida:
*1967 – A. Kesleri nim Kohtla-Järve Keskkool
*1989 – Jõhvi 1. Keskkool
*[[1993]]. aastal alustas tööd kooli hoolekogu ja õpilasomavalitsus, rajati arvutiklass, loodi sõprussidemed [[Rootsi]] ja [[Saksamaa]] koolinoortega. [[Traditsioon]]iks muutusid kooli [[rahvatants]]upeod.
*1996 – Jõhvi Gümnaasium
 
106. rida:
|-
| [[Tiit Salvan]]
| 2012–2014
| 2012-2014
|-
|Liina Mihkelson
|2014–
|2014-
|-
|}
164. rida:
'''Majandusõpe'''
:10. klassis – 2 tundi nädalas ehk 35 + 35 tundi.
:* Esimeses perioodis käsitleme inimese ja ettevõtte majanduslikku käitumist. Miks inimeste võimed ja oskused on piiratud ? Miks kõigist ei saa Carusosid, Rembrandte või Morganeid?
:* Teine periood on pühendatud valitsusele ja majanduspoliitikale. Peame mõistma, et me ei saa lõpmatult tarbida, ja selleks, et toota, on vaja tootmistegureid.
:11. klassis – 2 tundi nädalas ehk 35 + 35 tundi.
:* Esimeses perioodis – Ettevõttemajandus. Ülevaade ettevõtete kujunemise ajaloost ja arengust kuni tänaste kaasaegsete tootmismeetoiteni. Ühe tootmismeetoditeni. Ühe tootmisettevõtte külastus.
:* Teises perioodis – Asjaajamise alused lähtuvalt asjaajamisseadusest ja arhiiviseadusest. Sissejuhatus raamatupidamise põhitõdedesse. Koostame bilansi ja kasuaruande.
 
'''Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused'''
:* Eesmärk: Omandadaomandada vaatlus- ja analüüsioskus, teadusliku uurimustöö koostamise alused, praktilisi loodusteadmisi, arendada Ida-Virumaa keskkonnaprobleemide kaudu koduarmastust, probleemide nägemise ja lahendamise oskust.
:* Meetodid: Õppekäigudõppekäigud ja -ekskursioonid, referaadid, plakatid ja ettekanded, vestlus ja rühmatöö, individuaalne töö.
:* Teemad: Olulisemadolulisemad ökoloogiaalased mõisted, tähtsamad ökosüsteemid Ida-Virumaal, nende liigiline analüüs, seos keskkonnateguritega, olulisemad kekskonnaprobleemidkeskkonnaprobleemid Eestis ja Ida-Virumaal, tähtsamad looduskaitsealased mõisted, looduskaitseobjektid Ida-Virumaal, nende olukorra kirjeldus, keskkonna- ja looduskaitsealane liikumine.
 
: Kursuse jooksul kogutud materjali ja iseseisva töö põhjal saab õpilane koostada uurimustöod, mis sobib üheks gümnaasiumi lõpueksamiks ning millega saab konkureerida mitmetel keskkonnaalastel võistlustel ja saab hea baasi õpinguteks kõrgkoolis.
183. rida:
 
'''Meediaõpetus'''
"Meedia on relv ja relvadega tuleb osata ümber käia." (Rahvasuu)
: Meedia on ühiskonna arengu olulisi hoobasid, samas on ta ka ühiskonna peegeldus. Pakkudes meie infot sündmustest ja asjadest, millega meil isiklik kontakt puudub vajame oskust eraldada olulist ebaolulisest. Kuidas leida üles just see, mida vajame?
:* Meediaõpetuse kursus keskendub ajakirjanduse peamistele liikidele, nende rollile ühiskonnas ning meediaga seotud olulistele küsimustele. Räägime meedia eetikast ehk siis sellest, kuidas ajakirjandusse sattudes käituda ja ellu jääda. Teooriale lisaks proovime nii trükiajakirjanduse praktilist poolt. Meediaõpetus pakub hulga loomingulisi ülesandeid, kaasa mõtlemist ja iseseisvat tööd.
189. rida:
===Vastuvõtt gümnaasiumiastme 10. klassi===
# Gümnaasiumi vastuvõtmist võib taotleda põhihariduse omandanud õpilane olenemata tema rahvastikuregistrijärgsest elukohast.
# Gümnaasiumi 10. klassi võetakse õpilasi põhikooli lõpueksami hinnete ja sisseastumistesti alusel (konkurss) lähtudes õpilaskohtade arvust klassis.
# Sisseastumistestita võetakse vastu õpilased, kes on saavutanud maakondlikel 9. klassi aineolümpiaadidel 1.–3. kohti või riiklikel 9. klasside aineolümpiaadidel 1.-10–10. kohti, kelle põhikooli lõputunnistuse hinne on ”4” ja ”5”, kaasa arvatud eksamihinded. Nimetatud nõudeid ei esitata oskusainetele.
# Sisseastumisel arvestatakse õpilase järgmisi tulemusi:
## põhikooli eesti keele lõpueksami tulemus punktides jagatud kahega (maksimaalselt on võimalik koguda 50 punkti);
## põhikooli matemaatika lõpueksami tulemus punktides (maksimaalselt 50 punkti);
## komplekstest (A/B võõrkeel, füüsika, keemia,bioloogia, ajalugu, geograafias ja ühiskonnaõpetus (eesti keel vene õppekeelega põhikooli lõpetanule). Maksimaalselt on võimalik komplekstestiga koguda 70 punkti.
# Testile registreerimine toimub kooli kodulehel või koha peal kantseleis, milleks täidetakse sooviavaldus. Test viiakse läbi kooli ruumides, sooritamiseks antav aeg on 90–120 minutit. Abivahenditest on testi sooritamisel lubatud kasutada kalkulaatorit.
# Sisseastumiskatsed toimuvad mai esimesel nädalal ja nende läbiviimise aeg avaldatakse kooli kodulehel jaanuari viimasel nädalal.
# Erandkorras võib direktori otsusega sooritada sisseastumiskatse muul ajal.
# Testi positiivselt läbinute nimed avalikustatakse kooli kodulehel hiljemalt 1. juuniks ning gümnaasiumi vastuvõetavate isikute nimekiri 5. juuliks. Täpsem info tulemuste kohta on kättesaadav alates nimetatud kuupäevadest kooli kantseleis.
 
== Jõhvi Gümnaasiumis õppinud silmapaistvaid isikuid ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Jõhvi_Põhikool"