Viljandi Kultuurikool: erinevus redaktsioonide vahel

'''Viljandi Kultuurikool''' oli aastatel [[1960]]–[[1991]] [[Viljandi]] linnas tegutsenud õppeasutus, mis andis kultuurialase keskerihariduse ja kus koolitati kultuuritöö spetsialiste eelkõige maapiirkondade ja väikelinnade kultuuriasutustele. Kool paiknes Viljandi vanalinnas [[Laidoneri plats]]i (tollal Tombi plats) ääres kunagises ajaloolises "Grand Hotelli" hoones.

Endine koolihoone sai valmis 1910. aastal ja seal asus võõrastemaja "Grand Hotell".<ref>[http://www.viljandi.ee/et/1900-1939 Viljandi aastatel 1900–1939]</ref> Seda kutsuti ka Ormissoni majaks ja tsaariajal pidas siin raamatukauplust luuletaja [[Andres Rennit]].<ref>"Viljandi ja kirjamehed", Endel Priidel, Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk 44–46</ref> 10. märtsil 1917 kõneldi hotelli rõdult miitingulistele [[Veebruarirevolutsioon]]i toetuseks. Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944 asus siin koonduslaagri haigla. Hilisema nõukogude ajalookirjanduse väidetel sõitnud siit sõja ajal iga päev laipadega täidetud vanker Viljandi järve ääres asunud tankitõrjekraavi juurde. Pärast sõda asus hoones kaubandustehnikum ja meditsiinikool.<ref>"Viljandi", Reinhold Joost, Perioodika, Tallinn 1976, lk 45</ref> 1960. aasta augustis meditsiinikool suleti ja siia toodi Tallinnast üle kultuurharidustöö kool. Esimesel aastal hakkas siin õppima 203 õpilast.<ref>[http://www.viljandi.ee/et/1940-1999 Viljandi aastatel 1940-1999]</ref>

Klubitöö osakonna põhiaineks oli klubitöö kursus, mida õpetas ka Jaak Moks., Pärastpärast teda [[Mai Mägi-Sarnet]].

Näitejuhtimise eriala õpilastega tegelesid alguses [[Boleslaus Veidebaum]] ja [[Sirje Raudsik]] ning Ugala teatri lavastajad [[Aleks Sats]] ja [[Karl Ader]]. Pärast neid andsid näitejuhtimise tunde Mai Sarnet, Kalle Kaldma, Jaan Vuntus ja Elle Are, 80ndatel1980. aastatel Sirje Raudsik ja Aleks Sats. Lavakujundust ja kunstiajalugu õpetas Malle Saarelaid, teatriajalugu lugesid Ants Salum ja Sirje Raudsik. 1989. aastast juhendas eriala [[Lembit Peterson]].

1970ndail1970. aastail, kui sisustati fotolaboratooriumfotolabor, katsetati ka selle fotograafia kui lisaeriala juurutamist, kuid õpilasi jäi väheseks. Tunde andsid Viive Parve ja Kalju Kuusk.

1980ndate1980. aastate algul lisandus veel üks eriala, mille lõpetajad pidid suutma koostada ja ellu viia suuremate ja väiksemate kultuuriürituste programme. Eriala lõpetas 4–5 lendu. Õppejõud olid [[Elle Are]], [[Mai Sarnet]], [[Ants Salum]], [[Ilmar Saarelaid]] ja [[Malle Saarelaid]].

===Rahvapilli õpeRahvapilliõpe===