Skelett: erinevus redaktsioonide vahel

Skelett võib paljudel juhtudel ka osaleda organismi [[liikumine|liikumises]] ja/või kaitses.

TaSkelett esineb mingil kujul peaaegu kõigil [[elusolend]]itel, kelle mõõtmed on piisavalt suured selleks, et [[Maa (planeet)|Maa]] [[gravitatsioon]]ijõud neile olulist mõju avaldabavaldaks. [[bakterid|Bakterite]] kuju aitab säilitada [[rakukest]] või seda ümbritsev limakapsel. [[Taimed]]e toese moodustavad [[tselluloos]]ist ja [[ligniin]]ist koosnevad [[rakukest]]ad.

[[Loomad]]el eristatakse [[siseskelett|sise-]] ja [[välisskelett]]i, enamlevinudlevinuim on loomariigis viimane. Paljudel [[alamad loomad|alamatel]] ([[veeloomad|vee]])loomadel (näiteks [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] peale [[korall]]ide) ja enamikul [[ussid]]el skelett puudub. [[Ainuraksed|Ainuraksetel]] (näiteks [[kiirikloomad]]el) esineb [[mineraalained|mineraalsest]] või [[orgaanilised ained|orgaanilisest ainest]] [[koda (bioloogia)|koda]]sid. Tõelist skeletti kohtame esimesena [[käsnad]]e juures, kellel see koosneb peamiselt [[spongiin]]ist või [[kaltsiumkarbonaat|kaltsiumkarbonaad]]ist.

Selgroogsetel esineb keeruline skeletisüsteem ('''luustik'''), mis koosneb [[luu]]dest, [[kõhr]]edest ja [[side (bioloogia)|sidemetest]] ehk ligamentidest. Luud on omavahel ühendatud kas jäigalt ([[õmblused|õmblus]]te abil), pooljäigalt või liikuvalt ühendatud ([[liigesed]]). Üksikutel selgroogsete rühmadel (näiteks [[kilpkonnad]]el ja [[rüükalad]]el) on sellele lisaks ka [[epiteelkude|kattekude]]dest tekkinud välisskelett.

[[Vihtuimsed|Vihtuimeliste]] kalade [[paariselundid|paarilistest]] uimedest on saanud alguse [[kahepaiksed|kahepaiksete]] [[jäsemed]] (alguses vähediferentseerunud). Lisaks eristub luustikus selgelt [[Selgroog|selgroo]] [[Rinnalülid|rinna-]], [[Kaelalülid|kaela]]- ja [[Ristluu|ristluuosa]], [[õlavööde|õla-]] ja [[puusavööde]] ning [[saba]], koljus saavad endistest [[lõpusekaared|lõpusekaartest]] alguse [[kuulmeluud]].

[[Roomajad|Roomajate]] luustik on veel üsna varieeruv, jäsemete skelett võtab lõpliku kuju ([[varvas]]te [[varvaste luud|luud]] ja [[pöialuud]], [[sääreluu]]d ja [[reieluu]], [[puusaliiges]]ed ning [[põlveliiges]]ed), seoses [[rinnaluu]] tekkega tekib rinnakorv. Roomajatest põlvnevad [[linnud]], kelle luustikku iseloomustab [[kohastumine]] [[lendamine|lendamiseks]] – [[esijäsemed|esijäsemete]] skelett redutseerub [[tiivad|tiibade]] tekke tõttu, luud on kerged, sisaldavad [[õhk]]u.

Imetajate luustik on juba üsna vähevarieeruv. See koosneb [[kolju]]st, mis [[täiskasvanu]]eas on täielikult liitunud ja mis on liigeste abil ühendatud [[alalõualuu]] ja [[kael]]aga ning [[keeleluu]]ga. [[Kaelalülid|Kaelalülisid]] on 7 (välja arvatud v.a [[laisikud|laisikutel]]) ja neil puuduvad [[roided]] (erinevalt roomajatest). [[Rinnalülid|Rinnalülisid]] on 12–15, nende külge kinnituvad [[roided]]. JärnevadJärgnevad 5–7 [[nimmelülid|nimmelüli]] ja 4–5 [[ristluu]]ks liitunud [[selgroolüli|lüli]]. [[Saba]]lülide arv varieerub suuresti, teatud [[nahkhiir]]tel on neid vaid kolm, [[soomusloomad]]el kuni 49.

[[Inimene|Inimese]] skeleti eripärad võrreldes muude imetajatega tulenevad eelkõige temainimese püstisest kõnnakust.

Inimese skelett koosneb 29 [[kolju]]luust, 33 [[selgroolüli|selgroolülist]] (7 [[Kaelalülid|kaelalüli]], 12 [[Rinnalülid|rinnalüli]], 5 [[Nimmelülid|nimmelüli]], 5 [[ristluu]]lülist (kokkukasvanud), 4 [[õndralülid|õndralüli]]), 20 [[Roided|roidest]], 4 [[Ebaroie|ebaroidest]], kahest [[abaluu]]st, kahest [[rangluu]]st, neljast [[vaagnaluu]]st (kokkukasvanud), (ühe jala kohta) 30 [[Jala luud|jala-]] ja (ühe käe kohta) 31 [[Käe luud|käeluust]] ja seesamluudest, mille arv on eri inimestelindiviiditi erinev. Seesamluid arvestamata on inimesel kokku 206 luud.