Kadrioru loss: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
9. rida:
[[22. juuli]]l [[1718]] mõõtis arhitekt [[Niccolò Michetti]] koos Peeter I-ga maha lossi ja [[Kadrioru lossipark|aia]] plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena [[Itaalia villa]]de eeskujul.
 
[[1719]]. aastal said katuse alla tiibhooned, [[1720]]–[[1721]] ehitati lossi peahoone ja põhiosas valmis loss [[1725]]. aastal. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordnekolmekorruseline, tagant kahekordnekahekorruseline. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk [[pilastrid]], värvideks kalliskivipunane valgega.
 
Kadrioru lossi ülalpidamiseks omandas Peeter I - [[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla]], [[Peningi mõis|Peningi]], [[Kostivere mõis]]a ja teised ja kinkis need Jekaterinale [[apanaaž]]iks. Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale [[Kadrioru sloboda]], [[Kadrioru park|pargist]] edelapoole oja äärde ning seal asusid majad kahes reas koos juurviljaaedadega. Pargiväravate juures lõunasuunal (tänapäeva [[Weizenbergi tänav]] kohal) asus nn vahimaja, põhjasuunal aga puhkemaja. Lossi majandushooned: köök, aidad ja [[jääkelder]] asusid lõunasuunal, teiselpool tänapäeva Weizenbergi tänavat. Lossi tallid asusid kunagise [[Noortepark|Noortepargi]] alumise sissepääsu lähedal, [[sepikoda]] asus vahimaja taga (tänapäevaks hävinenud).
 
Nimi Katharinenthal ([[Kadriorg]]) võeti senise ''Fonnenthal''i asemel kasutusse alles [[1740. aastad|1740. aastatel]].
 
18. sajandi keskel lasi keisrinna [[Anna Ivanovna]] viia raidkujud ja purskkaevud lossipargist [[Peterhofi palee]]i parki viia raidkujud ja purskkaevud ning Kadrioru loss jäi edaspidi kasutamata ja hooletusse.
 
Kadrioru lossi paremad päevad saabusid pärast keiser [[Aleksander I]] külaskäiku TallinnasseTallinna [[1804]]. aastal, pärast midamisjärel anti korraldus [[Eestimaa kuberner]]ile korrastada loss ja ehitati tänapäevapraeguse [[Lydia Koidula tänav|Koidula tänava]] äärde lossi ülevaataja elumaja, kus tänapäeval asub [[Eduard Vilde Muuseum]], kuid aja jooksul jäi loss jällegijälle keisriperekonna tähelepanuta.
 
[[1837]]. aastal külastas Tallinna uus Vene keiser [[Nikolai I]], kes andis korralduse lossiloss korrastamisekskorrastada ning andis lossi Eestimaa kuberneri suveresidentsiks.
;20. sajand
[[Kaksikvõim Eestis 1917. aastal|1917. aasta kaksikvõimu ajal Eestis]] asus Kadrioru lossis [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]].
50. rida:
Koos lossiga rajatud park oli algselt ligi saja hektari suurune. Alumine ja ülemine lossiaed kujundati ranges [[Prantsuse stiilis park|Prantsuse stiilis]] (geomeetriline). Lossist mereni ulatuv pargi osa aga [[Inglise stiilis park|Inglise stiilis]]. Pargi keskosa oli plaanis taastada Itaalia-Prantsuse regulaarpargi kujul. Kuni 18. sajandi lõpuni puid pügati, kuid enam seda ei tehta.
 
18. sajandi eeskujudel on renoveeritud lossitagune [[Kadrioru pargi lilleaed|Lilleaed]], korrastamisel on fassaadipoolne Aluminealumine aed.
 
==Vaata ka==