Redaktsioon: 3. juuli 2014, kell 21:08 redigeeri 83.180.3.98 (arutelu) →‎Ajalugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. juuli 2015, kell 05:06 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
9. rida: [[22. juuli]]l [[1718]] mõõtis arhitekt [[Niccolò Michetti]] koos Peeter I-ga maha lossi ja [[Kadrioru lossipark\|aia]] plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena [[Itaalia villa]]de eeskujul. [[1719]]. aastal said katuse alla tiibhooned, [[1720]]–[[1721]] ehitati lossi peahoone ja põhiosas valmis loss [[1725]]. aastal. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss ~~kolmekordne~~kolmekorruseline, tagant ~~kahekordne~~kahekorruseline. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk [[pilastrid]], värvideks kalliskivipunane valgega. Kadrioru lossi ülalpidamiseks omandas Peeter I - [[Aruküla mõis (Harju-Jaani)\|Aruküla]], [[Peningi mõis\|Peningi]], [[Kostivere mõis]]a ja teised ja kinkis need Jekaterinale [[apanaaž]]iks. Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale [[Kadrioru sloboda]], [[Kadrioru park\|pargist]] edelapoole oja äärde ning seal asusid majad kahes reas koos juurviljaaedadega. Pargiväravate juures lõunasuunal (tänapäeva [[Weizenbergi tänav]] kohal) asus nn vahimaja, põhjasuunal aga puhkemaja. Lossi majandushooned: köök, aidad ja [[jääkelder]] asusid lõunasuunal, teiselpool tänapäeva Weizenbergi tänavat. Lossi tallid asusid kunagise [[Noortepark\|Noortepargi]] alumise sissepääsu lähedal, [[sepikoda]] asus vahimaja taga (tänapäevaks hävinenud). Nimi Katharinenthal ([[Kadriorg]]) võeti senise ''Fonnenthal''i asemel kasutusse alles [[1740. aastad\|1740. aastatel]]. 18. sajandi keskel lasi keisrinna [[Anna Ivanovna]] viia raidkujud ja purskkaevud lossipargist [[Peterhofi palee]]i parki ~~viia raidkujud ja purskkaevud~~ ning Kadrioru loss jäi edaspidi kasutamata ja hooletusse. Kadrioru lossi paremad päevad saabusid pärast keiser [[Aleksander I]] külaskäiku ~~Tallinnasse~~Tallinna [[1804]]. aastal, ~~pärast mida~~misjärel anti korraldus [[Eestimaa kuberner]]ile korrastada loss ja ehitati ~~tänapäeva~~praeguse [[Lydia Koidula tänav\|Koidula tänava]] äärde lossi ülevaataja elumaja, kus tänapäeval asub [[Eduard Vilde Muuseum]], kuid aja jooksul jäi loss ~~jällegi~~jälle keisriperekonna tähelepanuta. [[1837]]. aastal külastas Tallinna uus Vene keiser [[Nikolai I]], kes andis korralduse ~~lossi~~loss ~~korrastamiseks~~korrastada ning andis lossi Eestimaa kuberneri suveresidentsiks. ;20. sajand [[Kaksikvõim Eestis 1917. aastal\|1917. aasta kaksikvõimu ajal Eestis]] asus Kadrioru lossis [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]]. 50. rida: Koos lossiga rajatud park oli algselt ligi saja hektari suurune. Alumine ja ülemine lossiaed kujundati ranges [[Prantsuse stiilis park\|Prantsuse stiilis]] (geomeetriline). Lossist mereni ulatuv pargi osa aga [[Inglise stiilis park\|Inglise stiilis]]. Pargi keskosa oli plaanis taastada Itaalia-Prantsuse regulaarpargi kujul. Kuni 18. sajandi lõpuni puid pügati, kuid enam seda ei tehta. 18. sajandi eeskujudel on renoveeritud lossitagune [[Kadrioru pargi lilleaed\|Lilleaed]], korrastamisel on fassaadipoolne ~~Alumine~~alumine aed. ==Vaata ka==

Kadrioru loss: erinevus redaktsioonide vahel