Vikipeedia

Immuunsüsteem: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
PResümee puudub
5. rida:
Immuunreaktsioonid molekulaartasandil leiavad harilikult aset [[lümfisüsteem]]i elundites ja seetõttu nimetatakse neid kahte vahel ka '''lümfoid(-immuun)süsteemiks'''. Immuunsüsteemi funktsiooniks on ka antigeense homöostaasi tagamine. Immuunsüsteemi funktsioneerivateks rakkudeks on [[lümfotsüüdid]].
 
Kaitsesüsteem on harilikult suunatud [[võõrvalgud|võõrvalkude]] vastu. Võõrvalgud võivad olla pärit:
* väljaspooltväljastpoolt organismi – näiteks [[mikroobid]], [[viirused]] jm;
* organismi seest – hukkunud [[rakk]]ude osised, kasvajarakud jm.
 
Immuunsüsteemi eesmärk on kahjutustada organismis bioloogiliselt aktiivseid võõrvalke. Immuunsüsteem hoiab ära [[haigustekitaja]]test tingitud [[koekahjustus]]i. Ta kõrvaldab kehasse tunginud [[mikroorganism]]id ja võõrained ning suudab ka hävitada vigaseks muutunud kehaomaseid rakke. Immuunsüsteem on mitmesugustest [[elund]]itest, [[rakutüüp]]idest ja [[molekul]]idest koosnev keerukas võrgustik. Ta on [[immunoloogia]] keskne uurimisobjekt.
 
Immuunsüsteem on loomade kehalise puutumatuse seisukohalt väga oluline, sest praktiliselt kõiki [[organism]]e mõjutab pidevalt [[eluskeskkond]] ning mõned neist mõjudest on ohtlikud. Kui kehasse tungivad kahjulikud mikroorganismid, võib see põhjustada [[funktsioonihäireTalitlushäire|talitlushäireid]]id ja [[haigus]]i. Tüüpilised [[haigustekitaja]]d on [[bakterid]], [[viirused]] ja [[seened]] ning üherakulised (näiteks [[ainuraksed]], näiteks [[plasmoodium]]id) ja hulkraksed [[parasiidid]] (näiteks [[paelussid]]).
 
Ka kehasisesed muutused võivad looma elu ohustada. Kui normaalsed keharakud aja jooksul minetavad oma terve talitluse, siis nad enamasti surevad ning nad tuleb lagundada ([[nekroos]]) või nad lagundavad end ise ([[apoptoos]]). Haiguslikel juhtudel võivad nad ka haiguslikult moonduda ning tuua kaasa [[vähk (haigus)|vähi]].
 
Kõigil loomadel on seetõttu kaitsefunktsioonid. Juba algelistel organismidel on [[kaasasündinud immuunvastus]]. See tekkis [[fülogenees]]i väga varajases staadiumis ning on sest ajast säilinud suurelt jaolt muutmatulmuutumatul kujul. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on peale selle kujunenud [[adaptiivne immuunkaitse]], mis kaitseb neid haigustekitajate eest veel tõhusamalt.
 
==Immuunsuse liigid==
21. rida:
 
===Liigitus vahendite järgi===
Immuunsüsteem töötab kolmel erineval moeltasandil:
* [[Humoraalnehumoraalne immuunsus]]
* [[Rakulinerakuline immuunsus]]
* [[Lümfokiinlümfokiin]]ide sekretsioon
 
Humoraalne immuunsus põhineb [[antikeha]]del, mis on lahustunud [[kehavedelik]]es. Peamiseks humoraalse immuunsuse kandjaks on antikehad e [[immunoglobuliin]]i molekulid, mis moodustavad kuni 20% [[vereseerum]]i valkudest. Immunoglobuliine toodavad [[B-lümfotsüüt|B-lümfotsüüdid]].
31. rida:
Rakulise immuunsuse puhul toimub organismi kõige esmane kaitse võõrorganismide vastu soovimatute materjalide vastuvõtmiseks ja nende lagundamiseks spetsialiseerunud rakkude [[fagotsüüt]]ide abil. Antikehad aitavad fagotsüütidel võõrkehi ära tunda.
Rakulist immuunsust kannavad ka [[T-lümfotsüüt|T-lümfotsüüdid]], mille pinnal on nakatatud rakke ära tundvad retseptorid.
Veel üheks rakulise immuunsuse kandjaks on [[loomulik tappurrakk|loomulikud tapurrakudtappurrakud]]. T-lümfotsüüdid ja [[loomulik tappurrakk|loomulikud tapurrakudtappurrakud]] täiendavad üksteist: need nakatatud rakud, mis jäävad märkamatuks T-rakkude poolt, äratavad [[loomulik tappurrakk|loomulike tapurrakkudetappurrakkude]] tähelepanu, ja vastupidi.
 
[[Lümfokiin]]id on valgud, mida toodavad [[T-abistajarakk|T-abistajarakud]]. Need on võimelised iseseisvalt ära tundma haigusetekitajaid ja eritama lümfokiine, mis stimuleerivad jagunema B-rakke, T-rakke, [[loomulik tappurrakk|loomulikke tapurrakketappurrakke]] ja [[makrofaag]]e.
 
Iga võõras valk (antigeen) kutsub organismi sattudes esile immuunvastuse – talle vastavate antikehade sünteesi. Kuna see protsess võtab veidi aega, peavad esmalt käivituma mittespetsiifilised kaitsesüsteemid – fagotsüüdid, komplemendi valgud ja NK-rakud. [[Interferoon]]id on valgud, mida rakud sünteesivad vastuseks viirusnakkusele ning need valgud takistavad viiruste levikut organismi teistele rakkudele. Sellele mittespetsiifilisele immuunvastusele järgneb spetsiifiline immuunvastus: patogeen aktiveerib otse või makrofaagide vahendusel [[lümfotsüüt|lümfotsüüdid]].
Antikehi toodavad imetajatel [[luuüdi]]st pärinevad [[B-lümfotsüüdid]]. Antikehad tunnevad antigeenist ära teatud väikse osa ja seonduvad antigeeniga. Antikehadele on iseloomulik kõrgesuur spetsiifilisus. Kui organismi sattub antigeen, siis see reageerib antikeha molekulidega vähestel B-lümfotsüütidel, mis juhtuvad sobima antud antigeeniga. See B-rakk aktiveerub, hakkab kiiresti jagunema ning vastavaid antikehi eritama, tekitades kloonitud rakupopulatsiooni. Kui antigeen kaob, siis kaovad ka antikehi tootnud B-rakud, kuid väike osa neist jääb pikaealisteks mälurakkudeks, mis võimaldavad tulevikus sama antigeeniga kohtudes tekitada immuunvastuse kiiremini ja tõhusamalt. Sellel mehhanismil põhineb ka vaktsineerimine.
 
[[T-lümfotsüüt|T-lümfotsüüdid]] küpsevad [[tüümus]]es. [[T-rakk]]ude pinnal on samuti antigeeni siduvad retseptorid, mis sarnanevad antikeha molekulidelemolekulidega, kuid T-rakud ei hakka neid antigeeniretseptoreid eritama. T-raku antigeeni siduv retseptor tunneb antigeeni ära ainult siis, kui see on juba töödeldud lühikesteks [[peptiid]]ideks näiteks [[makrofaag]]ide poolt. [[Tsütotoksiline T-rakk|Tsütotoksilised T-rakud]] tunnevad ära ja tapavad rakke, mille pinnal on eksponeeritud võõras peptiid. [[T-abistajarakk|T-abistajarakud]] tunnevad samuti ära rakkude pinnal eksponeeritud võõraid peptiide, kuid vastuseks sellele nad eritavad lümfokiine, mis aitavad käivitada antikehade sünteesi B-rakkudel ja võimendavad [[tsütotoksiline T-rakk|tsütotoksiliste T-rakk]]ude toimet.
 
Makrofaage leidub ringlemas kõikides kudedes. Makrofaagid on tavaliselt esimesed rakud, mis kohtavad organismi tunginud antigeeni. Makrofaagid lagundavad patogeeni ning sellest pärinevad peptiidid eksponeeritakse makrofaagi pinnal koos koesobivuskompleksi valkudega, kus T-abistajarakud need ära tunnevad ning alustavad [[tsütokiin]]ide sünteesi.
51. rida:
Arvatakse, et taandarenev tüümus, mida iseloomustavad tüümuse kudede kahanemine ja tüümuse rakkude funktsioonide muutumine, mis mõjutab nii nende paljunemist, apoptoosi, migratsiooni kui diferentseerumist jm, indikeerib lümfoid(-immuun)süsteemi vananemist.<ref>Danielle Aw ja Donald B. Palmer, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3295077/ The Origin and Implication of Thymic Involution], Aging Dis. oktoober 2011; 2(5): 437–443., PMCID: PMC3295077</ref>
 
Tüümuse normaalse involutsiooni korral muutub tüümuselund mõõtmetelt väiksemaks, sellega kaasnevad ka mitmed funktsionaalsed ja molekulaartasandi muutused -– nagu [[tümotsüüt]]ide populatsioonide kahanemine [[tüümuse koor]]e ja [[tüümuse säsi]] alas, naiivsete CD4+ T rakkude vähesus, proinflammatoorsete [[tsütokiin]]ide nagu [[tüümuse IL-6]]-e taseme tõus jm, mille täpseid mehhanisme ja tegureid käesoleval ajal ei tunta.
 
== Inhalatsioonianesteetikumide toime ==
 
Kirurgiliste operatsioonide käigus kasutatava [[ksenoon|sissehingatava ksenooni]] toimeidtoimet immuunsüsteemile on vähe uuritud ja neidseda ei tunta.
 
==Viited==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Immuunsüsteem"