Lauk (lind): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 65 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
P Indo-Hiina > Indohiina
26. rida:
== Levila ==
[[Pilt:Fulica atra in Paunküla Reservoir.jpg|pisi|left|Lauk [[Paunküla veehoidla]]s.]]
Laugu pesitsusala hõlmab peaaegu kogu [[Euroopa]] põhja sunas kuni [[Island]]i, Kesk-[[Rootsi]] ja Lõuna-[[Soome]]ni, [[Taga-Kaukaasia]], [[Kesk-Aasia]] ja Lõuna-[[Siber]]i kuni [[Ohhoota meri|Ohhoota mereni]], [[Sahhalin]]i ja [[Jaapan]]i. Edasi kulgeb areaal üle Ida- ja Lõuna-[[Hiina]] ja Põhja-[[Birma]] ja võtab enda alla terve [[India]]. Ta pesitseb ka [[Kanaarid|Kanaari saartel]], [[Niilus]]e [[delta]]s, [[Uus-Ginea]]s, [[Austraalia]]s, välja arvatud Kesk-Austraalia kõrbed,kõrbetes ja [[Tasmaania]]s.<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 6. kd, lk 190</ref>
 
Laugu talvitusala langeb enam-vähem kokku [[Vana-Rooma]] piiridega, lisaks [[Lähis-Ida]] ja Kesk-Aasia ilma selle [[kõrb]]ealadeta, [[India]], [[Indo-Hiina|Indohiina]] ja [[Indoneesia]] ilma [[Bangladesh]]i, [[Vietnam]]i, [[Malaka poolsaar]]e ja [[Kalimantan]]ita.<ref name="Loomade elu"></ref>
 
Eestis on lauk tavaline [[haudelind]]. Tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 3000 – 50003000–5000 paarile, talvist arvukust 10 – 150010–1500 isendile .<ref name="hirundo" />.
Lauk on [[rändlind]].
 
39. rida:
Lauk on veega seotud rohkem kui teised ruiklased. Ta eelistab [[soo]]- ja põõsataimestikku täis kasvanud mageveekogusid, madalaid [[järv]]i ja mere[[laht]]i, kus taimepadrikud vahelduvad vaba vee laikudega. Kuivale maale tuleb ruik harva. Hädaohu korral sööstab ta vette ja peitub taimetihnikusse.<ref name="Loomade elu"></ref>
 
Lauk ujub hästi, aga sukeldub halvasti. Veest tõuseb ta lendu raskepäraselt ja alati vastutuult. Sealjuures võtab ta pikalt hoogu, pladistades jalgadega mööda vett. Kui aga lauk on juba õhus on, suudab ta üsna kiiresti lennata.<ref name="Loomade elu"></ref>
 
[[Pilt:Eurasian Coot-Mindaugas Urbonas-2.jpg|thumb|Laugupoeg]]