Pistesääsklased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
33. rida:
== Looduslugu ==
Sääsk teeb läbi täieliku muundumise läbi nelja eristatava etapi oma elutsükli jooksul: muna, vastne, nukk ja valmik. Esimese kolme etapi pikkus sõltub liigist ja temperatuurist. ''Culex tarsalis'' võib oma elutsükli lõpetada 14 päevaga 20 °C juures ja ainult 10 päevaga 25 °C juures. Mõnedel liikidel on elutsükkel nii lühike kui neli päeva või kuni üks kuu. Vastseid leidub lompides ja veega täidetud anumates. Nad hingavad õhku sabaotsas asuva sifooni abil. Nukud on peaaegu sama aktiivsed kui vastsed, aga hingavad läbi rindkerel asetsevate „sarvede“, mis kinnituvad rindkere hingamisavadele. Enamik vastseid toitub mikroorganismidest, aga mõned teistest sääsevastsetest. Mõned vastsed nagu Wyeomyia omad elavad ebaharilikes olukordades. Need sääsevastsed elavad kas vees, mis on kogutud epifüütsete bromeelialiste sisse või vees, mida varuvad lihatoidulised kanntaimed.
Enamik sääseliike troopikavöötmest väljaspool talvituvad munadena, aga oluline vähemus talvitub vastse või valmikuna.
Verd imevate liikide emased leiavad oma ohvrid peamiselt lõhna kaudu. Nad on äärmiselt tundlikud väljahingatud õhus sisalduvale süsihappegaasile ning mitmetele ainetele, mida leidub higis. Mõned inimesed paistavad sääski ligi tõmbavat rohkem kui teised. Kogemuslikud uuringud sääsehammustustest näitavad, et hammustusrisk järgib ligikaudu negatiivset binoomjaotust. Meessoost olemine, ülekaalulisus ja 0-tüüpi veri võivad suurendada hammustusriski. Sääsed tunnetavad soojust, seega leiavad nad väga kergesti kuumaverelisi imetajaid ja linde, kui nad piisavalt lähedale jõuavad.
== Sääsed ja tervis ==
Suures osas maailmast on sääsed suur avalik terviseprobleem
Sääskede perekond ''Anopheles'' kannab [[malaaria]]parasiiti. Enamik sääseliike võib kanda [[niituss]]i
Enamik sääseliike saab kanda viirushaigusi [[kollatõbi]], [[polkapalavik]], epideemiline [[polüartriit]], [[Rift Valley palavik]] ja [[Lääne-Niiluse viirus]]. Õnneks ei kanna sääsed edasi HIV-i ega AIDS-i.
Sääse toiduaega tihti ei märgata; hammustus tuleb nähtavale ainult selle immuunreaktsiooni tõttu, mida see esile kutsub. Kui sääsk hammustab inimest, süstib ta sisse sülge ja antikalgendeid. Iga indiviidi kohta kehtib, et esialgsele hammustusele ei järgne reaktsiooni, aga järgnevate hammustustega toodab keha immuunsüsteem antikehi ning hammustus muutub põletikuliseks ja sügelevaks 24 tunni jooksul. See on tavaline reaktsioon noorte laste puhul. Rohkemate hammustustega suureneb inimese immuunsüsteemi tundlikkus ja sügelev punane lööve ilmub minutitega seal, kus immuunreaktsioon on purustanud kapillaarveresooned ja vedelik on naha alla kogunenud. Seda tüüpi
Lendavad sääsed toovad kuuldavale eripärase kileda sumina, mis võib magamist segada.
|