Redaktsioon: 31. jaanuar 2014, kell 23:59 redigeeri Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust P parandasin skripti abil kriipsud ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. juuni 2015, kell 18:51 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Programmeeritav loogikakontroller''' ehk '''PLC''' ('''P'''''rogrammable'' '''L'''''ogic'' '''C'''''ontroller'' – ''programmeeritav loogikakontroller'');, kõnekeeles tihti ka lihtsalt '''kontroller,''' on spetsiaalne arvuti, mida kasutatakse [[masin]]ate ja [[tootmisprotsess\|protsess]]ide juhtimiseks varem koostatud [[Arvutiprogramm\|programmi]] järgi. Ta kasutab programmeeritavat mälu instruktsioonide salvestamiseks. Kontroller võimaldab kasutada järgnevat: [[sisse/välja kontroll]]i, [[taimer]]it, [[loendur]]it, [[võrdlemine\|võrdlemist]], [[aritmeetika tehe\|aritmeetika tehteid]] ja [[andmetöötlus\|andmete töötlemist]]. Algselt loodi kontrollerid, et asendada [[releelülitus]]i, kuid leiti, et kontroller on tunduvalt tõhusam, odavam ning ~~tal on~~annab rohkem võimalusi kui [[relee\|releede]]~~sid~~ ~~kasutades~~kasutamine. ==Eelised== 11. rida: On lihtne luua või muuta programmi. Paljudel kontrolleritel on standardvarustusena kaasas programm, mida lõppkasutajal on lihtne muuta endale sobivaks. Vajadusel on seadet võimalik kaitsta turvaparooliga. ===~~Madal hind~~Odavus=== Kui võrrelda kontrolleri hinda releejuhtimise hinnaga, siis on kontrollerite kasutamine tunduvalt odavam. Eriti ilmekalt tuleb hinnavahe esile suurte, sadade sisendite ja väljunditega, süsteemide puhul. ===Kommunikatsioonivõime=== 25. rida: ===Lihtne veaotsing=== Loogikakontrolleritele on olemas diagnostika tarkvara, mis võimaldab kasutajal kergesti leida probleemsed kohad ńii tarkvaras, kui ka riistvaras. Et leida ja parandada probleeme, saab kasutaja kuvada programmi ~~kuvarile~~kuvari ekraanile, et siis reaalajas jälgida, kuidas see töötab ~~ning~~ja kus ~~ilmnevad~~ilmneb ~~probleemid~~probleeme. ==Liigitus== 38. rida: ===Kompaktkontrollerid=== Kõige väiksemad kontrollerid, mis sobivad hästi selliste protsesside juhtimiseks, kus kasutatakse ~~maksimaalselt~~kuni 32 andurit või täiturit. Kompaktkontrollerid erinevad teistest kontrolleritest ~~sellega~~selle poolest, et nii toiteplokk kui ka protsessor ja sisend-/väljundplokk paiknevad ~~kõik~~koos ühes ümbrises. Kompaktkontrollereid kasutatakse näiteks pumpade, ventilaatorite, tõkkepuude jms. juhtimiseks. ====Nanokontrollerid==== 46. rida: ====Mikrokontrollerid==== Mikrokontroller on ühte mikrokiipi mahutatud miniarvuti, mille abil saab sooritada [[loogikatehe\|loogikatehteid]], arvutusi, juhtida seadmeid, [[andmetöötlus\|töödelda andmeid]]. Levinumad 8-bitised mikrokontrollerid on Microchip [[PIC]] ja Atmel [[AVR]]. ===Moodulkontrollerid=== 81. rida: ===Toiteplokk=== Toiteploki ~~ülessandeks~~ülesandeks on anda ja jagada elektrivoolu kõigile kontrolleris olevatele üksustele. ~~Mõningatel~~Mõnel ~~juhtudel~~juhul toidab toiteplokk vooluga ainult mingit osa kontrollerist. Ülejäänud ~~kontrolleri osasid~~kontrolleriosi toidetakse otse vooluvõrgust. ===Protsessor (CPU)=== Protsessor on kontrolleri aju. Protsessor sisaldab tavaliselt [[mikroprotsessor]]it, mis töötleb sissetulevaid andmeid ja kontrollib suhtlemist moodulite vahel. Samuti vajab protsessor mälu, et salvestada mikroprotsessoris loogiliste tehete tulemusena töödeldud andmeid. Mälu on samuti vaja programmi salvestamiseks. Protsessori mälu liikideks on [[EPROM]] ja [[muutmälu]] (RAM). Protsessor on disainitud nii, et kasutaja saab sisestada soovitud skeemi ka [[releeskeem]]ina. Protsessor loeb andmeid mitmesugustelt [[andur]]itelt, töötleb neid vastavalt mälus olevale programmile ning saadab signaalid vastavatesse väljunditesse. Protsessori tööks on vajalik [[alalisvool]]. [[Voolualaldi]] võib paikneda nii protsessori sees kui ka eraldi seadmena väljaspool protsessorit. 104. rida: Programmeeritav loogikakontroller loodi algselt Ameerika autotööstuse vajadustele vastu tulles. Enne loogikakontrollerite kasutusele tulekut kasutati juhtimiseks, protsesside modelleerimiseks ning isegi ohutuse tagamiseks vaid releesid, taimereid ja spetsiaalseid kontrollereid. See muutis aga tööstuses igaaastase mudelite uuendamisega seotud tootmisprotsessi muutmise väga ajamahukaks ja kulukaks, sest releesüsteemide ümberehituseks oli vaja oskustega elektrikke ning ressursse. 1968 aastal avaldas GM Hydramatic soovi ettepanekuteks riistvaraliselt realiseeritud releede asendamieks elektroonikaga. Võitnud ettepanek tuli Bedford partneritelt Massachusettsist. Esimene loogikakontroller, mida tähistati lihtsalt 084 – see oli Bedford partnerite 84 projekt. Bedford partnerid asutasid uue firma Modicon, mis oli pühendunud uue toote arendamamisele, tootmisele, müümisele ning teenindamisele. Modicon tulenes sõnadest "MOdular DIgital CONtroller". Inimene keda võib lugeda loogikakontrollerite "isaks" oli Dick Morley. Modicon tootenimi müüdi 1977 aastal Gould Electronics'ile ning mille hiljem omandas Saksa firma AEG ning seejärel selle praegune omanik Prantsuse firma Schneider Electric. Üks esimesi 084 mudeleid on praegu välja pandud Massachusetts Põhja Andoveris asuvas Modicon'i peakorteris. Selle kinkis neile GM ~~peale~~pärast seadme mahakandmist, kui seade oli peaaegu ~~kakskümmend~~20 aastat katkematult töötanud. Autotööstus on siiani üks suurimaid loogikakontrollerite kasutajaid. 112. rida: ==Programmeerimine== Loogikakontrollerite programmeerimisele kehtib standard IEC 61131, mida haldab ja arendab rahvusvaheline mittetulundusühing PLCopen.org [http://ww.PLCopen.org]. Standardi IEC 61131 osaga 3. on defineeritud põhilised loogikakontrollerite programmeerimiskeelte tüübid. Osa keeli on graafika- ja osa tekstipõhised: 120. rida: * [[struktuurtekst]] (''Structured text (ST)'') – tekstipõhine; * [[käsulist]] (''Instruction list (IL)'') – tekstipõhine; * [[järjestikuline funktsioondiagramm]] (''Sequential function chart (SFC)'') – graafiline programmeerimine voogdiagrammi kujul. Kõik programmeeritavate loogikakontrollerite tootjad, ei kasuta oma vahendites küll kõiki ~~ülavalpool~~eespool loetletud võimalusi. Kuid vähemalt üks loetletud võimalustest on siiski olemas. Loogiliste tehetega programmide koostamist on võimalik harjutada ~~ning~~ja simuleerida Siemensi LOGO programmiga. Programmi saab siit: [http://www.automation.siemens.com/logo/html_00/support/01ToolsDownloads/WebDemov5/install.html Siemensi LOGO]. ==Vaata ka==

Programmeeritav loogikakontroller: erinevus redaktsioonide vahel