Richard Kaljo: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
24. rida:
 
==Elukäik==
Richard Kaljo sündis Petrogradis metallivabriku töölise Jaan Kaljo ja Minna Kaljo pojana<ref>Большая советская энциклопедия: Кальо Рихард Янович</ref>. Umbes [[1917]]–[[1918]] siirdus perekond Tartusse, kus Richard lõpetas [[Tartu Õpetajate Seminar]]i algkooli. [[1924]] suri isa. Ema sai tööle metallpärgade töökotta pärgade ehitajana ja kui töökoda Tallinnase üle viidi, läks ema sinna. Richard Kaljo jäi elama Tartusse õmblejast tädi Pauline Kukli juurde.<ref name=":0">Elnara Taidre, Richard Kaljo. Vabagraafika Eesti Kunstimuuseumi kogudes, Kumu, Tallinn, 2014</ref> [[1928]]–[[1933]] õppis ta [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is, kus tema joonistusõpetajad olid [[Eduard Ole]] ja [[Agu Peerna]]. 1933. aastal suri ka kunstniku ema. 1933–1935 läbis Kalju ajateenistuse [[Peipsi Laevastiku Divisjon|Peipsi laevastiku Divisjoni]] II järgu madrusena. Pärast ajateenistust töötas lühiajaliselt Tartu kirjastusühisuse [[Loodus (kirjastus)|Loodus]] laduja-õpilasenaladujaõpilasena.<ref name=":0" />
 
[[1935]]. aastal astus [[Tartu Ülikool]]i veterinaariateaduskonda. Juba järgmisel aastal vahetas ta eriala ning õppis [[1936]]–[[1940]] Kõrgemas Kunstikoolis [[Pallas (kunstikool)|Pallas]]. Esmalt katsetas ta skulptuuri- ja maaliõpingutega vastavalt [[Anton Starkopf]]<nowiki/>i ja [[Aleksander Vardi]] ateljeedes. Lõplikuks valikuks said graafikaõpingud [[Arkadio Laigo]] ateljees, õppejõuks oli ka [[Roman Vaher]].<ref>[http://www.estarts.ca/artist.php?id=5 Eesti Kunstide Keskus (Kanada): Richard Kaljo]</ref>
 
1940–[[1941]] tegutses Tartus vabakutselise kunstnik-graafikuna. 1941. aastal alustas tööd raamatuillustraatorina, teostades kaanepilte kirjastuse [[Ilukirjandus ja Kunst]] väljaannetele. Sama aasta juulis hävis tema Tartu kodu koos raamatukogu, kunstikogu ningja töövahenditega. Vältimaks Saksa okupatsioonivõimu tagakiusamist 1940. aastal võistlustööde tõttu, liitus vabatahtlikult saksaSaksa sõjaväega. Määrati 181. julgestusgrupi kompanii kirjutajaks, kuid vabastati peagi teenistusest tervislikel põhjustel. Naasnud 1942 sõjast, tegutses kuni 1944. aastani vabakutselisena.<ref name=":0" />
 
[[1944]]–[[1948]] töötas [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Kunstiinstituudis]] assistendi ja hiljem vanemõpetajana. 1945. aastal astus [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] liikmeks. [[1949]]. aastast vabakutseline [[Tallinn]]as ja [[1964]]. aastast [[Eesti NSV teeneline kunstnik]].
38. rida:
 
==Looming==
Richard Kaljo põhialaks oli [[puugravüür]], mille kõrval viljeles ta ka [[linoollõige]]t ja [[kuivnõel]]a. Valmisid figuraalkompositsioonid, portreed, linnavaated ja [[akt|aktid]]. Juba varastes töödes avaldus kunstniku armastus värvikate inimtüpaažide ja kõnekate stseenide vastu. Kaljo varasemad tööd on ekspresiivsed ning kannavad [[Eduard Wiiralt]]i loomingu mõjutuste märke. 1938. aastalaastast alustashakkas ta esinemistesinema professionaalseteelukutseliste kunstnike näitustel. Kaljo osales regulaarselt [[Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus]]e näitustel Eesti Vabariigi ajal ning nõukogude ajal eesti graafika valiknäitustel ja üleliidulistel grupinäitustel.<ref name=":0" />
 
1940. aastal osales ta [[Eesti Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus|Eesti Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse]] korraldatud ideekavandite võistlusel, kus jagas [[Eduard Järv]]<nowiki/>e ja [[Paul Liivak]]<nowiki/>uga I preemiat. Teisel võistlusel pälvis tema kavand "Poliitiliste vangide vabastamine 1940. aasta 22. juunil" I preemia.<ref name=":0" /> 1940–1941 tegutses Tartus vabakutselise kunstnik-graafikuna. Valmisid teosed "Sõjapõgenikud" (1942), "Taastamas", "Rünnakul".
44. rida:
1946. aastal sõitis Kaljo koos [[Evald Okas|Evald Okase]], [[Günther Reindorff]]i, [[Alo Hoidre]] ja [[Elmar Kits]]ega [[Armeenia]]sse, kus jäädvustas nähtut arvukates, vabades ja elavates tuši- ja pliiatsijoonistustes. Reisi tulemusena toimus kunstnike ühisnäitus [[Tallinna Kunstihoone]]s. Aastatel 1947–1949 töötas Kaljo tõhusalt vabagraafika alal. 1950 valmis esimene neljast [[Vladimir Lenin|V.I. Lenini]] portreest, mida loeti oma žanri üheks parimaks esindajaks Nõukogude Eesti graafikas. 1950-ndate lõpus kordas linoollõike tehnikas varem puugravüüris käsitletud teemasid, millele otsis jõulisemat väljendusviisi.<ref name=":0" />
 
1950ndate1950. aastate alguses pühendus Kaljo raamatugraafikale, millega oli tegelenud selleks hetkeks juba viimased kümme aastat. Illustreerist ta valdavalt sulejoonistega. Kõige mahukam töö oli kahtlemata [[Alexandre Dumas vanem|Alexandre Dumas]]' romaanid "[[Kolm musketäri]]", "Kakskümmend aastat hiljem" ja "Kümme aastat hiljem" (1957–1960). 1958. aastal alustas ta [[William Shakespeare]]'i "Kogutud teoste" illustreerimist puulõiketehnikas.
 
Vahetult pärast Pallase lõpetamist tegi Kaljo mitmeid [[eksliibris]]eid ning pöördus selle juurde taas 1950ndate keskpaigas. Alates 1957. aastast võttis osa kõigist suurematest ja enamikest temaatilistest Nõukogude Eesti eksliibrisenäitustest. Eksliibrisekunstnikuna saavutas ta tuntust ka väljaspool NSVLNSV Liitu. Tema töid omandati [[Lääne-Euroopa]], [[Ameerika]] ja [[Austraalia]] erakollektsionääride kogudesse.<ref name=":0" />
 
1964. aastal toimus tema juubelinäitus [[Tallinna Riiklik Kunstimuuseum|Tallinna Riiklikus Kunstimuuseumis]] ja Kunstnike Liidu juhatuse saalis Moskvas. Richard Kaljo pälvis [[Eesti NSV teeneline kunstnik|Eesti NSV teenelise kunstniku]] aunimetuse.
52. rida:
==Teoseid==
*16 graafilist lehte / Richard Kaljo, Tallinn : Eesti NSV Kunst, 1961
*Richard Kaljo eksliibrised, (tekst [[Paul Ambur]]), Tallinn : Eesti Raamat 1969
*Richard Kaljo eksliibrised puugravüüris, (koostanud [[Jüri Hain]]), Tallinn: Eesti NSV Kunst 1980 [http://tartu.ester.ee/record=b1179323~S1*est ESTERis]
*Musketärid : [illustratsioonid [[Alexandre Dumas vanem|Alexandre Dumas]]' romaanidele "[[Kolm musketäri]]", "[[Kakskümmend aastat hiljem]]" ja "[[Kümme aastat hiljem]]"] = The Musketeers ; [tõlge inglise keelde: [[Tiina Randviir]] ; toimetanud ja eessõna: [[Jaak Urmet]] ; kujundanud [[Annike Laving]] ] Tallinn: Jutulind Kirjastus 2008 ISBN 9789985989142
 
=== Graafika ===
* Poliitiliste vangide vabanemine 22. juunil, 1940, (värviline [[ksülograafia]], 1940)
* Kaardimängijad (1940)
* Sõjapõgenikud, (ksülograafia, 1942)
* Kartulinoppijad, ([[linoollõige]], 1947)
* Maletajad, (linoollõige, 1957)
* Tänava tõrvajad, (1958)
* Lenini portree, (1960, 1961)
* Lõunavaheaeg, (ksülograafia, 1960)
 
=== Raamatugraafika ===
*[[Alexandre Dumas vanem|Alexandre Dumas]] “[[Kolm musketäri]]”, 1957 – 19601957–1960)<ref>[[Loone Ots]]: [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/F7B1A05DCBDE1BA3C22572A6003FE585 Kaks musketäri], [[Eesti Ekspress]], 5. aprill 2007</ref>
*[[William Shakespeare]]’i “Kogutud teosed”, 1959-19751959–1975 (puugravüür).
*[[Lennart Meri|Леннарт Мери]]: В поисках потерянной улыбки : (Дневник путешествия к 160-му меридиану); перевел с эстонского Л. Тоом ; [посесловие Х. Нийт] ; рис. '''Р. Кальо''', Москва : Молодая гвардия, 1965