Ava peamenüü

Muudatused

*[[preester]] ("Teie auväärsus" (''Ваше Преподобие''))
==Ajalugu==
[[988]]. aastal võttis [[Kiievi-Vene]] [[Kiievi suurvürst|suurvürst]] [[Vladimir Püha|Vladimir Svjatoslavitš]] vastu [[ristiusk|ristiusu]] [[Bütsants]]ist ja tegi sellest [[Kiievi-Vene]] riigis [[riigiusk|riigiusu]], millest sai alguse Vene Õigeusu kirik. KiievisseKiievi-Venemaale loodi [[Konstantinoopoli Õigeusu Kirik|Konstantinoopoli Õigeusu Kiriku]] [[Kiievi metropoolia]] ning Kiievisse asutati kreeka [[õigeusu kirikKiiev]]uisse asutati [[Vene õigeusu kiriku juhtide loend|Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidi]] [[Mihhail (Kiievi metropoliit)|Mihhaili]] [[residentsaujärg]]. Bütsantsi keisririigi preestreid, arhitekte ja kunstnikke kutsuti Kiievi -Venemaa kirikute ja katedraalide ehitamisele, kus nad suurendasid veelgi Bütsantsi kultuurilist mõju. Kiievi-Venemaale lähetati usu levitamiseks peamiselt [[kreeklased|kreeklastest]] [[munk]]i ja õpetajaid. Kiievi-Venemaal segunes nende õpetus kohalike [[paganlus|paganlike]] kommetega.
 
Algselt oli [[kultus]]e raskuskese [[liturgia]]l (avalik [[jumalateenistus]]) sealhulgas valjuhäälsel [[palve]]te esitamisel ja [[armulaud|armulaual]], ka [[piht]] oli selle osa. [[Usk|Usuti]], et inimese edasist saatust (pärast surma) ei määra mitte üksnes tolle eluajal tehtud teod, vaid ka elavate palved nende eest. Nende palvete lugemiseks tekkisid niiöelda matmata surnud – need on mungad, kes loevad eestpalveid surnute ja üldse kõigi vastavasse raamatusse kantute eest. [[Klooster|Kloostris]] või [[kiriku]]s asuvasse [[raamat]]usse kandmise eest võeti materiaalset hüvitust. Algselt arvati ka, et iga kloostrisse maetud inimene saavutab [[lunastus]]e, hoolimata tehtud [[patt]]udest. [[Pühak]]uks saamise tingimuseks oli algselt ka surnud isiku säilmete kõdunematus, hiljem see põhimõte muudeti.
Anonüümne kasutaja