Hertsogkond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 1131 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
P (Steiermarki > Steiermargi (omastastav))
Resümee puudub
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2011}}
Keskaegsed{{oli Saksa[[suurhertsogkond]], nagu [[Luksemburg]], üldiselt sõltumatu ja suveräänne. Suveräänsed hertsogkonnad olid tavalised [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Hõimuhertsogkonnad|hõimuhertsogkonnad]] ([[Saksa keel|saksa keeles]]: ''Stammesherzogtum'') olid seotud [[Frangi riik|Frangi riigiga]] ja langesid kokku suurte germaani [[hõim]]ude asualadega. Nad moodustasid suurte feodaalriikide tuuma, mis moodustasid kokku [[Saksa-Rooma riik|Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi]]. Karolingide-eelsel ajal olid need ''Schwaben'', ''Bayern'' ja ''Sachsen'', Karolingide-järgsel ajal lisandusid neile ''Franken'' ja ''Lothringen''. Nende valitsejad kandsid tiitlit [[Hertsog|''Herzog'']].
{{keeletoimeta}}
'''Hertsogkond''' on territoorium, [[lään]] või maaomand, mida valitseb [[hertsog]] või hertsoginna.
 
Mõned hertsogkonnad olid [[Suveräänsus|suveräänsed]] aladel, mis ühendati alles Uusajal (nagu [[Saksamaa]] ja [[Itaalia]]). Samas teised olid allüksused nendele [[Kuningriik|kuningriikidele]], mis ühendati kas osaliselt või täielikult Keskajal (nagu [[Inglismaa]], [[Prantsusmaa]] ja [[Hispaania]]). Mõistet kasutatakse peaaegu eranditult Euroopa kohta.
 
<!-- ''For the history of duchies as an institution, see the entry on [[Duke]].''-->
 
== Näiteid ==
 
Traditsiooniliselt oli [[suurhertsogkond]], nagu [[Luksemburg]], üldiselt sõltumatu ja suveräänne. Suveräänsed hertsogkonnad olid tavalised [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]] ja [[Saksa keel|saksakeelsetel]] aladel.
 
Keskajal oli [[Prantsusmaa]]l mitmeid hertsogkondi. Suurbritannia kuninganna [[Elizabeth II]] kannab veel praegugi keskaegse Prantsusmaa tiitlit [[Normandia hertsogiriik|Normandia hertsog]], ja see annab seadusliku staatuse [[Kanalisaared|Kanalisaarte]] [[Sõltkonnad|sõltkondadele]]. Teised tähtsad Prantsusmaa hertsogkonnad olid [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]], [[Bretagne hertsogkond|Bretagne]] ja [[Akvitaania hertsogkond|Akvitaania]].
 
Keskaegsed Saksa [[Hõimuhertsogkonnad|hõimuhertsogkonnad]] ([[Saksa keel|saksa keeles]]: ''Stammesherzogtum'') olid seotud [[Frangi riik|Frangi riigiga]] ja langesid kokku suurte germaani [[hõim]]ude asualadega. Nad moodustasid suurte feodaalriikide tuuma, mis moodustasid kokku [[Saksa-Rooma riik|Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi]]. Karolingide-eelsel ajal olid need ''Schwaben'', ''Bayern'' ja ''Sachsen'', Karolingide-järgsel ajal lisandusid neile ''Franken'' ja ''Lothringen''. Nende valitsejad kandsid tiitlit [[Hertsog|''Herzog'']].
 
Keskaegsel [[Inglismaa]]l tehti [[Lancashire]] ja [[Cornwall]]i territooriumid hertsogkondadeks, andes hertsogitele teatavad volitused. [[Lancasteri hertsogkond]] loodi aastal 1351, kuid ühendati peagi krooniga, kui hertsog Henry Bolingbroke tõusis aastal 1399 Henry IV nime all Inglismaa troonile. [[Cornwalli hertsogkond]] loodi aastal 1337 ja on jätkuvalt Cornwalli hertsogite alluvuses. Need hertsogkonnad on tänapäeval kaotanud oma poliitilise rolli, kuid kindlustavad hertsogitele sissetuleku. Rooside sõja ajal tegi Yorki hertsog eduka sisenemise Yorki linna, väites lihtsalt, et tal on õigus oma valdusi vallata. Kõik feodaalsed hertsogkonnad, mis Inglismaad killustasid, on läinud kuningliku perekonna kätte. Peale Cornwalli ja Lancasteri on muud Briti kuninglikud hertsogkonnad titulaarsed ja nendega ei seostu maavaldusi. Mittekuninglikud hertsogkonnad on seotud maaomandiga, kuid need on lihtsalt eravaldused, millega ei seostu muid feodaalprivileege.
Anonüümne kasutaja