Aleksandr Kerenski: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 1 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q48211 (translate me)
PResümee puudub
6. rida:
Aleksandr Kerenski sündis Simbirskis. Samast linnast pärines ka bolševike juht [[Vladimir Uljanov]]. Aleksandri isa Fjodor Kerenski oli Simbirski poeglaste gümnaasiumi ja tütarlaste kooli direktor ning Vladimir Uljanovi isa [[Ilja Uljanov|Ilja Nikolajevitš Uljanov]]i hea tuttav, kes oli koolide inspektor Simbiskis. Fjodor Kerenski toetuse tulemusel anti Vladimir Uljanovile kooli lõpetamisel kuldmedal heade tulemuste eest<ref>[http://www.polemics.ru/articles/?articleID=441 ВРЕМЕНЩИК ИСТОРИЧЕСКОЙ МИНУТЫ]</ref>.
 
Peale gümnaasiumi lõpetamist asus Aleksandr Kerenski õppima [[Peterburi Ülikool]]i õigusteaduskonda, mille lõpetas [[1904]]. aastal. [[1905]]. aastal ühines [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]]ga (esseerid) ning andis välja ajalehte ''"Burevestnik"''. Esitas ka taotluse, et astuda [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Võitlusorganisatsioon]]i, kuid ei võetud vastu. Pärast arreteerimist Võitlusorganisatsiooni kuulumise kahtluse tõttu ja 5-kuustviit kuud vahi all viibimist naasis [[Peterburi|Peterburgi]] [[1906]]. aastal ja töötas advokaadina, pälvides tunnustust poliitilistel protsessidel kohtualuste kaitsmisega. Kaitses 1906. aastal [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta rahutustes]] osalenud Tallinna ümbruses mõisu rüüstanud eesti talupoegi<ref>[http://gra.litsa.ru/magazine.php?m=19&a=18 Второе призвание. В эпицентре истории]</ref><ref>[http://stepanov01.narod.ru/library/kerensk/chapt05.htm Россия на историческом повороте А.Ф.Керенский]</ref>, armeenia rahvusliku [[Dašnaktshuthjun|dašnakid]]ide partei liikmeid, lõuna-Uraali bolševike partei liikmeid, kes 1909. aastal röövisid partei rahastamiseks postirongi ja [[IV Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|IV Riigiduuma]] bolševike fraktsiooni liikmeid, keda süüdistati [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal riigireetmises<ref>[http://www.polemics.ru/articles/?articleID=441 ВРЕМЕНЩИК ИСТОРИЧЕСКОЙ МИНУТЫ]</ref>.
 
Oma tegevusega kogus ta suure poliitlise kõlapinna, mida ta suurendas veelgi 1912. aastal Leena kullamaardlas toiminud tööliste rahutuste mahasurumise asjaolusid uurinud komisjoni koosseisus. Kerenski liitus Vene Tööparteiga ja valiti [[1912]]. aastal Riigiduumasse. Sotsialistina pööras ta suurt tähelepanu töölisklassile. Samuti mängis Kerenski olulist rolli Roman Malinovski paljastamisel, kes oli üks [[bolševikud|bolševike]] liidreid ning salajane [[Ohranka]] agent.
28. rida:
Kerenskil õnnestus koguda lojaalseid vägesid Põhjarindelt, kuid [[Pulkovo]] lähedal toimunud kokkupõrkel need alistusid bolševike vägedele.
 
Kerenski varjas ennast alguses [[Soome]]s ning 1918. aasta mais asus [[Suurbritannia]]sse. Hiljem elas [[Prantsusmaa]]l, kust ta juhtis meediakampaaniat [[kommunism]]i vastu Venemaal ning andis välja venekeelset ajalehte ''"Dni"''.
 
Kuigi Kerenski põgenes välismaale jäi tema pere naine [[Olga Lvovna Kerenskaja]] ([[1886]]–[[1975]]), koos poegade Olegi ja Glebiga Venemaale ning proovis põgeneda Petrogradist oma sünnikohta [[Ust-Sõssolsk]]isse. Kuid peale kolme kuud [[19. august]]il [[1918]] nõudis [[Kotlas]]e kindlustatud rajooni tribunal nende arreteerimist ja Kotlasesse saatmist. 23. augustil O. Kerenskaja arreteeritarreteeriti, kuulati üle tema nõukogudevastase tegevuse kohta ning saadeti Kotlasesse.
 
1939. aastal nõudis Kerenski lääneriikidelt sekkumist nii [[kommunism]]i vastu [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] kui [[fašism]]i vastu [[Saksamaa]]l.