Redaktsioon: 20. juuni 2015, kell 19:20 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. juuni 2015, kell 06:16 redigeeri eemalda Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
70. rida: \|- \|} '''B<sub>1</sub>-vitamiin''' ehk '''tiamiin''' on koondnimetuse B<sub>1</sub>-vitamiinilaadset antiberiberi ja antineuriitilist toimet avaldavate, nii looduslike kui sünteetiliste ainete, kohta ja [[B-rühma vitamiinid\|B-rühma]] hulka liigitatud väga termolabiilne (temperatuuritundlik) [[vesilahustuvad vitamiinid\| vesilahustuvate ~~vitamiinide]] hulka kuuluv väga termolabiilne (temperatuuritundlik) [[vitamiinid\|~~vitamiin]]. ==Nomenklatuur ja nimetused== Teised nimetused on: 78. rida ⟶ 80. rida: * aneuriin (vanem nimetus). Tema bioaktiivseim vorm on '''kokarboksülaas''' ehk '''[[tiamiindifosfaat]]''' (TPP), mis on tiamiini fosforüleerunud vorm ja osaleb [[metabolism]]is mitme [[dekarboksülaas]]i koensüümina (vt [[koensüüm]]id).<ref>[[Meditsiinisõnastik]], 2004:770</ref> ==Saamine ja omandamine== [[Inimene]] saab tiamiini järgmiselt. ~~Taimsete~~ ~~produktidega~~Mitmete [[taim]]esaadustega (vaba tiamiin) ja ~~loomsete~~[[loom]]sete produktidega (peamiselt tiamiindifosfaat) [[seedekulgla]]sse sattunud B<sub>1</sub>-vitamiin imendub [[peensool]]est kandja vahendatud aktiivse transpordi teel. Kui tiamiini tase on peensooles kõrge, domineerib imendumisel [[passiivne difusioon]]. Imendumist segavad [[alkohol]], [[kohv]] ja [[antibiootikumid]], aga ka mitmed peensoole haiguslikud seisundid nagu [[Crohni tõbi]] jne. Imendunud tiamiin satub [[värativeen]]i kaudu [[maks]]a, kus osa [[fosforülisatsioon\|fosforüülub]] – tekib tiamiindifosfaat. Osa transporditakse maksast edasi kudedesse, kus ta fosforüülub samuti tiamiindifosfaadiks. Inimorganismis on 80% tiamiinist tiamiindifosfaadina, mis paikneb rakkudes. Vaba tiamiin on põhiliselt [[veri\|veres]]. Umbes 50% tiamiindifosfaati lokaliseerub ~~skeletilihastes~~[[skeletilihas]]tes, 40% maksas, ~~südames~~[[süda]]mes, ~~ajus~~[[aju]]s ja ~~neerudes~~[[neerud]]es. Liigne tiamiin väljutatakse organismist kiiresti, peamiselt ~~uriiniga~~[[uriin]]iga, nii vaba tiamiinina kui ka mitme metaboliidina. '''Allikad''' 95. rida ⟶ 98. rida: <u>Märkus.</u> Toiduainete töötlemine ([[kuumutamine]] jne) vähendab toitainetes B<sub>1</sub>-vitamiini sisaldust (kuni 70% võrra).<ref>Schmiedel, 2010:101</ref> ==Biofunktsioonid== 105. rida ⟶ 107. rida: ** [[aminohapete katabolism]] (AKGDH, HAAHDH). Transketolaas osaleb ka [[nukleiinhapped\|nukleiinhapete]] sünteesis ja taandavate sünteeside varustamises metaboolse energiaga [[NADPH]] vormis. Ka ~~närviimpulsside~~[[närviimpulss]]ide ülekanne vajab tiamiindifosfaati (osaleb [[atsetüülkoliin]]i sünteesis). ==Defitsiit== Defitsiiti normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhul ei esine. Kuna tiamiini vajavad mitmed metabolismi võtmeensüümid, siis häirib tema defitsiit väga tugevasti [[glükoos]]i ehk [[versuhkur\|veresuhkru]] lõhustamist metaboolse energia saamiseks, samuti [[rasvhapped\|rasvhapete]] ja [[aminohapped\|aminohapete]] lõhustamist. B<sub>1</sub>-vitamiini sisaldust (seega ka defitsiiti) organismis hinnatakse ~~erütrotsüütide~~[[erütrotsüüt]]ide transketolaasi aktiivsuse määramise kaudu.▼ Eeskätt just glükoosi [[katabolism]]i sügavast häirumisest on põhjustatud tõsised '''närvitalitluse häired''' tiamiini puudusel, sest närvikude ei saa sellisel juhul oma põhilist energiasubstraati, glükoosi, normaalsel viisil kätte ja tekivad toksilised vaheühendid, mis kuhjuvad.▼ ▲Eeskätt just glükoosi [[katabolism]]i sügavast häirumisest on põhjustatud tõsised '''närvitalitluse häired''' tiamiini puudusel, sest [[närvikude]] ei saa sellisel juhul oma põhilist energiasubstraati, glükoosi, normaalsel viisil kätte ja tekivad toksilised vaheühendid, mis kuhjuvad. Transketolaasi häire pärsib ka [[nukleotiidid]]e sünteesi (väheneb [[riboos-5-fosfaat\|riboos-5-fosfaadi]] teke). Kestev alkoholi, kohvi ja musta tee tarbimine, [[suitsetamine]] ja ~~antibiootikumide~~[[antibiootikum]]ide kasutamine tekitab mõningase defitsiidi. Defitsiiti võib tekitada ka kestev väga rohke [[suhkur\|suhkru]] tarbimine. Tiamiini normaalset funktsioneerimist organismis takistavad tema [[antimetaboliidid]], nt püri- ja hüdroksütiamiin, antibiootikum [[batsimetriin]] jne. Defitsiit võib tekkida ka kestva väga rohke suhkru tarbimisel (mida rohkem tarbida suhkrut, seda rohkem kulutab organism tiamiini süsivesikute lõhustamiseks). 120. rida ⟶ 125. rida: Defitsiidi esmatunnused: * seedekulgla tegevuse häired * [[nõrkus]] * [[isutus]] * emotsionaalne labiilsus * [[depressioon]] * [[anoreksia]] Defitsiit tingib nt ~~maolimaskesta~~[[maolimaskest]]a rakkude transketolaasi aktiivsuse languse tõttu [[NADPH]] taseme alanemise, mille tagajärjel häirub [[vesinikkloriid\|HCl]] teke ja sekretsioon. [[Avitaminoos]]iks on [[beriberi]], mille juhtsümptomiks on [[polüneuriit]] (kuiv beriberi) või [[südamepuudulikkus]] ja [[tursed]] (märg beriberi). Polüneuriidi puhul ilmnevad koordinatsioonihäired, [[deliirium]], mälu nõrgenemine, perifeerne neuropaatia (nt jalgade hõõgumine jne). Neuromuskulaarsed häired põhjustavad lihasnõrkuse, lihasväsimuse, lihaste valulisuse, müokardi kontraktiilsuse languse, silmalihaste paralüüsi, perifeerse vasodilatatsiooni (tekivad tursed). ====Wernicke entsefalopaatia==== Alkohoolikutel tekib B<sub>1</sub>-vitamiini defitsiidi tõttu '''Wernicke-Korsakoff'''i ehk '''Wernicke sündroom''' ehk '''Wernicke entsefalopaatia''':<ref>Meditsiinisõnastik, 2004:854</ref> ▼ * akuutses staadiumis avaldub Wernicke entsefalopaatia – eluohtlikud [[ ajutüvi\|ajutüve]], [[väikeaju]] ja [[suuraju]] [[oimusagar]]ate [[hallaine]] kahjustused, mille sümptomiteks on segasus, koordinatsioonihäired, silmade liikumispuuded. Seda staadiumi saab [[vitamiini teraapia\|vitamiiniteraapiaga]] (tiamiini süstimisega) leevendada/ravida. ▼ * kroonilist staadiumi iseloomustab Korsakoffi psühhoos – lähimälu ja kaugmälu nõrgenemine, mida enam ravida ei saa.▼ ▲~~Alkohoolikutel~~[[Alkohoolik]]utel tekib B<sub>1</sub>-vitamiini defitsiidi tõttu '''Wernicke-Korsakoff'''i ehk '''Wernicke sündroom''' ehk '''Wernicke entsefalopaatia''':<ref>Meditsiinisõnastik, 2004:854</ref> ▲B<sub>1</sub>-vitamiini sisaldust (seega ka defitsiiti) organismis hinnatakse erütrotsüütide transketolaasi aktiivsuse määramise kaudu. ▲* akuutses staadiumis avaldub Wernicke entsefalopaatia – eluohtlikud [[ ajutüvi\|ajutüve]], [[väikeaju]] ja [[suuraju]] [[oimusagar]]ate [[hallaine]] kahjustused, mille sümptomiteks on segasus, koordinatsioonihäired, silmade liikumispuuded. Seda staadiumi saab [[~~vitamiini teraapia~~vitamiiniteraapia\|vitamiiniteraapiaga]] (tiamiini süstimisega) leevendada/ravida. ▲* kroonilist staadiumi iseloomustab Korsakoffi psühhoos – lähimälu ja kaugmälu nõrgenemine, mida enam ravida ei saa. ==Manustamine== [[Pilt:Thiamin.svg\|thumb\|Tiamiini struktuurvalem]] [[RDA]] (soovitatav ööpäevane B<sub>1</sub>-vitamiini kogus): * ~~meestel~~[[mees]]tel 1,3–1,5 [[mg]] * [[naine\|naistel]] 1,0–1,2 mg * [[laps\|lastel]] 0,7–1,2 mg * [[rasedus\|rasedatel]] ja imetavatel emadel 1,3–1,6 mg. Tiamiini vajadus sõltub ka kulutatud kaloritest: vajadus on umbes 0,5 mg tiamiini iga kulutatud 1000 kcal kohta. 162. rida ⟶ 167. rida: Toksilisuse varased sümptomid: * nõrkus * [[hüpotensioon]] * [[ülitundlikkus]] * [[oksendamine]] * südamepekslemine * nahapunetus. * naha punetus Tugeva toksilise efekti sümptomid: * äge [[tahhükardia]] * [[hingamispuudulikkus]] * harva ka [[anafülaktiline šokk]]. == Viited == {{Viited\|}} == Kasutatud kirjandus == ''"[[Meditsiinisõnastik'']]". Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]], [[2004]], Kirjastus [[Medicina]], ISBN 9985-829-55-7. [[Volker Schmiedel]], ~~''QuickStart Nährstofftherapie'', [[~~Hippokrates]], 2010, ISBN 978-3-8304-5432-8. [http://books.google.ee/books?id=3BEHlATdheAC&pg=PT110&dq=Vitaminoid&hl=et&sa=X&ei=aZCkUcbLFYy20QWe-IHQDA&ved=0CDUQ6AEwAQ ''QuickStart Nährstofftherapie''] Google´'i raamatu ~~osaline~~ veebiversioon (vaadatud 28.05.2013)] *[[M. Zilmer]], [[E. Karelson]],[[T.Vihalemm]], [[A.Rehema]], [[K. Zilmer]]. ''"Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused''", lk 152–153, [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]] [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1 == Välisallikad == 187. rida ⟶ 191. rida: \| image = Wikibooks-logo.svg \| text = Tiamiini metabolismi kohta saksakeelsetes vikiõpikutes \| link = [[:de:b:Biochemie_und_Pathobiochemie:_Thiamin-Stoffwechsel\|Tiamiin]]~~\|Õunastruudel~~]] }} [[Kategooria:B-vitamiinid]]

B1-vitamiin: erinevus redaktsioonide vahel