Tavaline nohu: erinevus redaktsioonide vahel

Raviga on võimalik kergendada sümptomite mõju, kuid haiguse efektiivsed ravimeetodid puuduvad. Tavaline nohu on inimestel kõige sagedamini esinev nakkushaigus. [[Täiskasvanu]]d haigestuvad [[aasta]] jooksul sellesse viirusnakkusse keskmiselt kaks kuni kolm2–3, [[laps]]ed kuus kuni kaksteist6–12 korda. Tavaline nohu on inimkonnaga kaasas käinud [[antiikaeg|antiikajast]] saadik.

Tavalise nohu harilikud nähud on [[köha]], [[tilkuv nina|tilkuv]] ja [[kinnine nina]] ning kurguvalu. Mõnikord lisanduvad neile veel [[lihas]]te [[valu]], väsimus, [[peavalu]] ja söögiisu puudumine.<ref name=E24>Eccles, lk 24.</ref> Kurguvalu ehk neelupõletik esineb umbes neljakümnel40 protsendil, köha ja lihaste valud umbes pooltel haigusjuhtudest. Täiskasvanutel tavaliselt palavikku ei esine, kuid väikelastel ja imikutel on see tavaline nähtus.<ref name=CE11/> Tavalise nohuga kaasaskäiv köha on tagasihoidlikum, kui [[gripp|gripi]] puhul.<ref name=Eccles2005/> Teatud hulk viiruseid võivad põhjustada tavalist nohu ilma sümptomiteta.<ref>Eccles, lk 129.</ref><ref>Eccles, lk 50.</ref> Haiguse ajal ninast ja kurgust väljuv [[lima]] värvus võib olla värvitust kuni kollase ja roheliseni ning selle järgi pole võimalik [[infektsioon]]i põhjustajat määrata.<ref>Eccles, lk 30.</ref>

Nohu algstaadiumis tunneb inimene väsimust ja jahedustunnet, esineb aevastamist ja peavalu. Neile tunnustele lisandub paari päeva jooksul [[tilkuv nina]] ja köha.<ref name=E24/> Sümptomid saavutavad oma haripunkti reeglina kaks kuni kolm ööpäeva pärast infektsiooni algust <ref name=Eccles2005/> ja kaovad üldjuhul seitsme kuni kümne7–10 päeva, harva kuni kolme nädala jooksul.<ref name=Heik2003/> Lastel kestab köha rohkem kui kümme päeva 35–45% juhtudest ning rohkem kui 25 päeva 10% juhtudest.<ref name="Goldsobel"/>

Traditsiooniline rahva seas levinud uskumus on, et nohu võib saada pikemaajalisel jahedama ilmaga väljasviibimise ajal, nt sügisel ja talvel. Sellest tulenevad näiteks [[inglise keel|ingliseinglis-]] ja [[saksa keel|saksakeelne]] haiguse nimetus: ''common cold'' ja ''Erkältung''.<ref name="Zuger"/> Keha jahtumise roll nohu tekkimise riskifaktori suurenemisel on vastuoluline.<ref name="Mourtzoukou"/> Mõned nohu tekitavatest viirustest levivad eelkõige vastavalt aastaajale, külma või niiske ilmaga.<ref>Eccles, lk 79.</ref> On levinud hüpotees, et see on seotud pikemat aega siseruumides viibimise tõttu,<ref name="Eccles80"/> eriti kooli- ja lasteaiahooaja alguses.<ref name=Text2007/> Kuid see võib olla ka seotud hingamissüsteemi muutustega, millega kaasneb suurem vastuvõtlikkus viirusnakkustele.<ref name="Eccles80">Eccles, lk 80.</ref> Kütteperioodil siseruumides esinev [[suhteline õhuniiskus|kuiv õhk]] aitab viiruseid kauem õhus hoida ja kaugemale kanda.<ref>Eccles, lk 157.</ref>

Tavaline nohu ei kulge üldjuhul raskete haigusnähtudega ning möödub reeglina ühe nädala jooksul.<ref name=CE11/> Tõsisemad komplikatsioonid võivad tekkida eelkõige vanuritel ja väikelastel, kellel esineb [[immuunsupressioon]] (organismi vähenenud kaitsevõime haiguste vastu).<ref name=E1/> Nohule võivad järgneda [[bakter]]iaalsed [[infektsioon]]id, nagu [[sinusiit]], [[neelupõletik]] või [[keskkõrva põletikkeskkõrvapõletik]].<ref>Eccles, lk 76.</ref> Oletatavalt esineb sinusiiti 8% ja keskkõrva põletikkukeskkõrvapõletikku 30% juhtudest.<ref>Eccles, lk 90.</ref>

Tavaline nohu on inimkonna kõige levinum [[haigus]] <ref name=E1>Eccles, lk 1.</ref> ja sellesse võivad nakatuda kõik inimesed.<ref name=Text2007/> Täiskasvanud haigestuvad nina-neelupõletikku aasta jooksul tavaliselt kaks kuni viis korda,<ref name=CE11/><ref name=Eccles2005/> lapsed võivad nakatuda kuus kuni kümme6–10 korda (koolilapsed isegi kuni 12 korda).<ref name=AFP07/>

Tavaline nohu on inimkonnaga kaasas käinud [[antiikaeg|antiikajast]] saadik, kuid haiguse tekitajad identifitseeriti alles 1950. aastatel.<ref>Eccles, lk 3.</ref> Nina-neelupõletiku sümptomeid on kirjeldatud [[Ebersi papüürus]]el, vanimal säilinud meditsiini kajastaval tekstil, mis kirjutati ligikaudu aastal 1550 [[e.m.a]].<ref>Eccles, lk 6.</ref> [[Hippokrates]] kirjeldas tavalist nohu 5. sajandil e.m.a. [[Benjamin Franklin]] oletas, et haigus levib inimestelt inimestele, kui nad viibivad üksteise lähedal kinnistes ruumides.<ref name="Inessential"/> Hiinlased on nina-neelupõletikku ravinud vähemalt viimased 3000 aastat taimest [[hiina efedra]] (''Ephedra sinica'') valmistatud teega. Efedrad sisaldavad [[pseudoefedriin]]i, mida tänapäeval kasutatakse ninatilkades limaskesta turse vähendamiseks. Kanasuppi on samuti juba pikemat aega peetud heaks nohu ravimiks, selle positiivset mõju on esile tõstnud [[Pedanius Dioscorides]] (''ca'' 40–90 [[m.a.j]]) ja [[Maimonides]] (1135–1204). Kanasupi toimet on tänapäeval teaduslikult tõestatud – nimelt sisaldab [[kanaliha]] [[aminohape]]t [[küsteiin|küsteiini]], millest on teatud määral abi nina limaskesta turse vähendamisel.<ref name="centuries"/>

Inglise keelneIngliskeelne haiguse niminimetus ''common cold'' võeti kasutusele 16. sajandil, kuna haigustunnused on sarnased külma ilmaga inimestel esinevate nähtudega (nt tilkuv nina).<ref name="Etymology"/>