Põhjala emand: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| mütoloogia tegelasest; miiniveeskja kohta vaata artiklit [[Louhi (miiniveeskja, 1916)]]}}
[[Pilt:Gallen-Kallela The defence of the Sampo.png|pisi|200px|[[Akseli Gallen-Kallela]] maal, 1896.
'''Põhjala emand''', '''Põhjala perenaine''' ehk '''Põhjala eit''' on [[Soome mütoloogia]] tegelane ja [[Soome]]-[[Karjala]] rahvus[[eepos |eepose]] "[[Kalevala]]" lugulaulude antagonistlik figuur ja võimas [[Nõid |
:''Louhi Põhjala emand''
:''Põhja eit hõrehammas''.
Alates 2007. aastast on Põhjala emandale püütud [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]] anda senisest erinevat tõlgendust. [[Louhi rajoon]]is Louhi järve rannal asuvas Louhi külas algatatud projektis "Louhi
Põhjala perenaine valitseb Põhjalat, mis on kaugel põhjas asuv halb ja külm maa. Põhjala on nii rahvalaulude kangelaste vaenlane kui ka mitmesuguste argielus kohatud ebameeldivate ilmingute, nagu pakase ja haiguste, illusoorne allikas. Tihtipeale on Põhjala emand ise loonud Põhjalast päritolevad hädad ja ohud. Sellegipoolest äratab Põhjala hea elu kadedust ning eespool mainitud negatiivsed asjaolud ei takista "[[Kalevala]]" kangelasi usinalt reisimast Louhi kuningriiki ja kosimast tema [[Põhjala tütar |võrratult ilusaid tütreid]].
Põhjala perenaine on "Kalevala" ainuke ilmselge [[matriarh]]. Teda iseloomustatakse tohutut maagilist võimu omava nõiana: ta on suuteline oma väljanägemist ja kuju muutma, ilmale käske jagama, päikese ja kuu kulgu muutma ja parandama ning imelikke olendeid sünnitama. Ta varustab purjelaeva sõudjate ja sõjameestega, ja kui laev on merel uppumas, võtab ta selle küljed oma tiibadeks ja moondab ennast hiiglasuureks [[Kokko]]-linnuks, kelle selga sõjamehed põgenevad.
Põhjala perenaine on põhjustanud mitmeid haigusi, pahandusi ja raskusi, mis äratavad Põhjala inimestes meelepaha. Nendes lugulauludes on tema nimi näiteks Louheatar, Lovehetar või Louhiatar, ja tihtipeale teda nimetatakse [[prostitutsioon |
Mõnes lugulaulus sünnitab perenaine kolm poega: [[Sant, lombakas ja pärispime |
: ''Emakas ta koera kandis
: ''Hunti muus soolikas
: ''Kutsikat põrna all …
"Kalevalas" kirjeldatakse, kuidas Louhi nõiub karu üles ja kuidas [[Väinämöinen]] selle taas maha tapab. Eepiliste lugulauljate tõlgenduse kohaselt saadab Louhi karu teele puhtast pahatahtlikkusest, ent Väinämöinen tänab oma väärtuslikku saagiõnne järgmiste sõnadega (Kalevala 46: 101-104):
:''Ole tänatud Jumal,
:''Ülistatud Looja üksi,
:''Kui andsid Otso osaksi,
:''Metsa kallima saagiks!
Põhjalas käib palju kosilasi, aga Louhi on otsustanud anda oma imeilusa tütre naiseks sellele, kes taob talle õnnetoova eseme, [[
:''Ma ei lähe Väinölä taadile, varaks igivanale,
: ''Vanast vaeva, eakast tüütu tuleks,
vaid nõustub minema
:''[[Ilmarinen]] sepale
:''kui on
==Vaata ka==
42. rida:
* [http://archive.org/stream/kleinereschrifte02grimuoft/kleinereschrifte02grimuoft_djvu.txt Jacob Grimm, ”Über das finnische Epos”, 1845 (”Kleine Schriften von Jacob Grimm” II)];
* [https://books.google.fi/books Im Medienwandel – Cristoph Schmidt – Google-books, Outi Tuomi-Nikula ”Wäinämöinen als Medienstar Zur Popularisierung des Kalevala-Epos in der finnischen Gegenwartskultur”, lk. 291];
* Моritz Eman, Muinaseepos "Kalevala" põhijoontes ([[vene keel]]es ” Главные черты из древней эпопеи Калевалы”) (Helsingi, 1847);
* AND 5 others, i.a. W.J.A. VON TETTAU, Ueber die epischen Dichtungen der finnischen Völker besonders die Kalewala (Erfurt, 1873);
* [http://www.rulit.me/books/enciklopedicheskij-slovar-read-141260-985.html lõikeid venekeelses tõlkes: Steinthal, ”Das Epos” (в «Zeitschrift für Völkerpsychologie» V., 1867)];
49. rida:
* Eliel Aspelin, ”Le Folklore en Finlande” (”Melusine”, 1884, № 3);
* Andrew Lang, ”Custom and Myth” (156—179);
* Radloff, 5-nda peatüki ”Proben der Volkslitteratur der nurdlichen Turk-St ä mmе” preloog
* Julius Krohn, ”Soome kirjandusajalugu I:
* [https://archive.org/details/traditionalpoetr00compuoft eBooks and Texts > Canadian Libraries > University of Toronto - Robarts Library >The traditional poetry of the Finns by Domenico Comparetti, translated Isabella M. Anderton with introduction by Andrew Lang, Longmans, Green and Co., 39 Paternoster Row, London and Bombay, 1898]
* [
|