Viru kreis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| onräägib Virumaad hõlmanud haldusüksusest Venemaa keisririigi koosseisus 18.–20. sajandil; 1990. aastal [[Rakvere rajoon]]ist moodustatud ajutise Rakvere maakonna ([[1. jaanuar]][[26. märts]] [[1990]]) kohta vt [[Lääne-Viru maakond]].}}
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2011}}
{{See artikkel| on Virumaad hõlmanud haldusüksusest Venemaa keisririigi koosseisus 18.–20. sajandil; 1990. aastal [[Rakvere rajoon]]ist moodustatud ajutise Rakvere maakonna ([[1. jaanuar]] – [[26. märts]] [[1990]]) kohta vt [[Lääne-Viru maakond]].}}
{{Provints
| nimi = Wesenbergi kreis<br>Viru kreis
13. rida:
| keskuse_nimetus = [[maakonnalinn]]
| keskuse_nimi = [[Rakvere]]
| asendikaardi_pilt = [[FilePilt:Atlas von Liefland 12.tif|200pxpisi|Venemaa keisririigi Liivimaa kubermang]]
}}
'''Viru kreis''' ehk '''Rakvere kreis''' oli [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonna]] ja [[Eestimaa kubermang]]u haldusüksus [[Kirde-Eesti]]s Virumaal.
 
Kreis ehk maakond piirnes läänesuunal [[Tallinna kreis|Tallinna]]/[[Harju kreis]]iga, idas [[Peterburi kubermang]]u kuuluva [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakonnaga]], lõunas [[Paide kreis|Paide]]/[[Järva kreis|Järva]] ja [[Liivimaa kubermang]]u Viljandi ja [[Tartu kreis]]iga.
 
===Kreisi moodustamine===
[[1704]]. aastal, [[Põhjasõda|Põhjasõja]] algetapil, pärast Virumaa idaosa vallutamist Venemaa vägede poolt moodustati Virumaast kaks kreisi: Viru ja [[Narva maakond|Narva kreis]], kuhu kuulus osa Virumaa maid, [[Alutaguse]] ja osa Narva jõe taguseid [[Ingeri]] alasid. Aastatel 1708–1722 oli Ida-Virumaa ([[Vaivara kihelkond]]) koos Tartumaaga Narva kreisi (maakonna) nime all [[Ingerimaa kubermang]]u ja 1710. aastast [[Peterburi kubermang]]u koosseisus. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] lõpul (1719) liideti Vaivara kihelkond Rakvere kreisiga, kuhu kuulus järgneva kahesaja aasta vältel.
 
Rakvere kreis loodi [[1783]]. aastal seoses keisrinna [[Katariina II]] [[Tallinna asehaldurkond|asehalduskorra kehtestamisega Vene tsaaririigis]], Wesenbergi linn osteti mõisalt ära ning nimetati üheks Eestimaa kubermangu [[kreisilinn]]aks.
 
1796. aastal asehalduskord Venemaa keisririigis likvideeriti ning senised kreisid taastati, kuid nimetati piirkondade alusel, mitte eniseendise viisi kohaselt kreisilinnade järgi, kreis nimetati Viru kreisiks, kuna [[Balti kubermangud]]es oli asjaajamiskeeleks [[saksa keel]], kasutati nimetust ''Wierlandische Kreis''.
 
Põhja-Eestis asuv [[Virumaa]] (saksa keeles ''Wierland'') ja veel kolm Põhja-Eesti maakonda – [[Läänemaa]] ([[Lääne kreis]]) (''Wiek''), [[Harjumaa]] (''Harrien'') [[Harju kreis]] ja [[Järvamaa]] (''Jerwen'') ([[Järva kreis]]), koos nende koosseisu kuulunud 49 [[kihelkond|kihelkonnaga]] moodustasid [[Eestimaa kubermang]]u.
 
==Rakvere ehk Viru kreisi haldusjaotus==
30. rida ⟶ 32. rida:
 
Kreisi [[maakonnalinn]] oli kreisilinn [[Rakvere]] (''Kreis-Stadt Wezenberg'')
{|
<table><tr valign=top><td>
|
;Alutaguse
Territoorium 1878 1/3 ruutversta, territooriumil:
37. rida ⟶ 40. rida:
**[[Jõhvi kihelkond]] (''Kirchspiel Jewe''),
**[[Lüganuse kihelkond]] (''Kirchspiel Luggenhusen'').
|
<td>
;Ranna-Virumaa
Territoorium 1526 ruut[[verst]]a, territooriumil:
47. rida ⟶ 50. rida:
**[[Rakvere kihelkond]] (''Kirchspiel Wesenberg''),
*Saared Soome lahes.
|
<td>
;Maa-Virumaa
Territoorium 1200 ruut[[verst]]a, territooriumil:
55. rida ⟶ 58. rida:
**[[Simuna kihelkond]] (''Kirchspiel St. Simonis'')<ref>{{cite book |title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|coauthors= |year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= lk. 70-86 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA70,M1}}</ref>
:[[Iisaku kihelkond]] (''Isaak'') (asutati uuesti 1867. aastal).
|}
</table>
 
[[Pilt:Darstellung der neuen auf Keiserl(ichen) Befehl i. J. 1783.jpeg|thumb|rightpisi|400px|Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, [[Otto Friedrich von Pistohlkors|O. F. von Pistohlkors]]i kaart [[1783]].]]
{{Pildid kõrvuti|paremale|Shubert map - R03L05.jpg|300|Shubert map - R03L06.jpg|300|}}
{{Pildid kõrvuti|paremale|Shubert map - R04L05.jpg|300|Shubert map - R04L06.jpg|300|}}
72. rida ⟶ 76. rida:
*Alutaguse adrakohtunik (''Allentakscher Hakenrichter'') vahel ka Vaivara adrakohtunik: [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi]], [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse]] ja [[Vaivara kihelkond]].
 
 
{{commonskat|Kreis Wierland}}
==Viited==
{{viited}}
84. rida ⟶ 86. rida:
 
==Välislingid==
{{commonskat|Kreis Wierland}}
*[http://www.eha.ee/adramaad/search.php?tyyp=protokoll&nimi=Wierland&protocol= Inquisitionsprotokoll über den Kreis Wierland], 1732
 
==Kirjandus==
*{{cite book |title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|coauthors= |year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 460-500 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA460,M1}}