Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee: erinevus redaktsioonide vahel

|juhtkond = Täitevkomitee esimees G. Blumberg<br>[[Jaan Anvelt]]

|allorg = [[Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu]] [[Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|TK]]<br>[[Haapsalu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] [[Haapsalu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|TK]]<br>[[Pärnu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] ja [[Pärnu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogude Täitevkomitee|TK]]<br>[[Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] [[Narva Tööliste, Soldatite Saadikute Nõukogude Täitevkomitee|TK]] <br>[[Viljandi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] [[Viljandi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu|TK]]<br>[[Tartu Tööliste, Soldatite ja Üliõpilaste Saadikute Nõukogu]] [[Tartu Tööliste, Soldatite ja Üliõpilaste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|TK]]<br>[[Muhu Väina Positsiooni Täitesaatev Komitee]]<br>[[Paldiski Sõjaväelaste ja Kodanike Saadikute Nõukogu]]<br>[[Valga Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu]]<br>[[Eesti Punakaart]]

Täitevkomitee moodustati algseltalgul Tallinnas, Tallinna tööliste ja Põhja-Eestis paiknenud Venemaa sõjaväeosade nõukogude esindajatest. Järgnevalt aga pärastPärast ka teiste Eestimaa bolševistlike, menševistlike ja sotsialistide-revolutsionääride mõju all olevate piirkondlike esinduskogude poolt üleriiklikku esinduskogusse suunatud esindajate liitumist muutus ka esinduskogu nimetusnimi, kajastades sellega liitunud täiendavaid huvigruppe. Eestimaa nõukogude esindajate esindusorganit nimetati sellest tulenevalt ka [[Eestimaa Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogude Täitevkomitee]]ks, [[Eestimaa Tööliste, Soldatite, Maatameeste ja Väikemaapidajate Saadikute Nõukogu]] [[Eestimaa Tööliste, Soldatite, Maatameeste ja Väikemaapidajate Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Täitevkomitee]]ks ja [[Eestimaa Töörahva ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu]] [[Eestimaa Töörahva ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Täitevkomitee]]ks.

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee teostas kontrolli Eestimaal moodustatud nõukogude tegevuse üle, korraldas tööliskontrolli tööstusettevõtete üle, viis läbikonfiskeeris mõisnike vara konfiskeerimist – see oli [[natsionaliseerimine]], viis läbi võitlust [[kontrrevolutsioon]]iga ning organiseeris ka EN TK allunud sõjalise jõu [[Eesti Punakaart|Eesti Punkakaardisalkade]] moodustamist.

* 7 [[bolševik]]ku, [[VSDT(b)P|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei]] Eesti organisatsiooni liiget ([[Jaan Anvelt|J. Anvelt]], [[Aleksander Blaufeld]], [[Vladimir Milanov]], K. Mõtlik, Samson, A. Vilkes ja [[Voldemar Vöölmann]])

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee I koosseisu TK esimeheks valiti: menševik G. Blumberg

1917. aasta kevadest täitis riigihaldusülesandeid Eestimaa kubermangus [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsus]]e poolt määratud [[Eestimaa kubermang]]u kubermangukomissar [[Jaan Poska]] ja tema nõuandev organ [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]] ja [[Eesti MaavalitususMaavalitsus]]. Siiski püüdis EN TK lähtudes [[Petrogradi Nõukogu]] ja bolševike fraktsioon EN TK-s [[VSDTP KK]] juhistest kehtestada Vene sõjaväelaste toetusel nõukogude juhtivat rolli Eestimaa valitsemisel, kuni [[Kaksikvõim Eestis 1917. aastal|Eestimaal kehtinud kaksikvõimu]] lõppemisega, mil Petrogradis ja Tallinnas pandi toime lõplik võimuhaaramine (25. oktoobril vkj) 1917. aastal.

4. novembril (25.–28. oktoober vkj) 1917. loodi ka [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] Tallinnas bolševike ning [[vasakesseerid]]e ja tööliste nõukogude poolt Eesti Nõukogude II Kongressil valitud initsiatiivgrupp relvastatud riigipöörde ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks.

Juhataja oli [[Ivan Rabtšinski]], asetäitjad bolševik [[Viktor Kingissepp]] ja esseer [[Erast Meister]]<ref>[http://kreutzwald.kirmus.ee/et/kreutzwaldi_sajand/?event_id=1213 Luuakse Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]</ref>.

[[8. november|8. novembril]] 1917 kuulutas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee end kõrgeimaks võimuks [[Nõukogude Eesti|Eestimaal]].

(natsionaliseeriti 2, 400 000 ha maad, kõik pangad, tehastes ning vabrikutes seati sisse tööliskontroll, likvideeriti seisused ja seisuslikud privileegid).

Vene Ajutise valitsuse poolt moodustatud [[miilits]]a asemel alustas tegevust enamlik [[Eesti Punakaart]].

Kõigi revolutsiooniliste ümberkorralduste elluviimine tehti aga ülesandeks sõja-revolutsioonikomiteele. Selle kohustused olid fikseeritud vastavas otsuses: "''Sôjarevolutsioonikomitee on kôrgem täidesaatev organ, kelle ülesandeks on maa poliitilise elu üldine juhtimine, kontroll kohalike sõjaväeliste ja tsiviilala ametiisikute tegevuse üle ...".'' Kohalikud sõja-revolutsioonikomiteed alustasid tegevust kõigis maakonnakeskustes. Nende tegevust koordineeris Tallinna sõja-revolutsioonikomitee oma komissaride kaudu maakondades. Loodi ka kohalikud töörahva saadikute nõukogud (kuni 19. detsembrini 1917.a. nimetati neid ''maata ja vähese maaga talurahva nõukogudeks'').

<small>27/[[28. jaanuar]]il [[vkj]]</small> ([[10. veebruar]]il ukj) 1918 kehtestas Eesti Nõukogu Täitevkomitee sõjaseisukorra Eesti linnades ja vastuaktsioonina Eesti ja Liivimaa [[baltisakslased|baltisakslaste]] kavadele asutada võimuvaakumis [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]udest Saksamaale alluv [[Balti hertsogiriik]], viidi TK korraldusel läbi Eestimaa baltisakslaste arreteerimine<ref>Pärnakate iseseisvuseelsed uskumatud vanglaseiklused h[ttphttp://ww3-parnu.postimees.ee/010508/artiklid/10084865_1.php]</ref> ning koondamine Tallinnasse, sadamas asuvasse viljakuivatus[[elevaator]]isse, kust nad [[20. veebruar]]il [[1918]], saadeti kahe rongiešeloniga Venemaale [[Krasnojarsk]]isse [[Jenissei kubermang]]u asumisele. Esimene neist jõudis kohale 20. ja teine 26. märtsil 1918<ref>[http://www.krasrab.com/archive/2004/04/16/32/view_article КРАСНОЯРСКИЙ КРАЕВЕД]</ref>.

== Piirkondlikud Täitevkomiteedtäitevkomiteed ==

Narvas oli kuni saksaSaksa vägede poolt [[4. märts]]il 1918, linna okupeerimist linnavõimuks linnas peale valitud bolševistlikbolševistliku [[Narva linnapea]] [[Ants Dauman]]i ja ka Narva TSS Nõukogu Täitevkomitee, mille esimees oli [[Arnold Neibut]]<ref>[http://slovari.yandex.ru/dict/bse/article/00051/96800.htm Нейбут Арнольд Яковлевич]</ref>.

[[19. november|19. novembril]] 1918 taastati Saksa vägede poolt okupeeritud Tallinnas – [[Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1918)|Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu]], mille esimees oli [[Richard Vennikas]], kes esitas ka [[Nõukogude Venemaa]]le abipalve sõjalise abi saamiseks võitluses ''kodanluse ja rahvusvaheliste imperialistide'' vastu<ref>[http://www.bse2.ru/book_view.jsp?idn=030314&page=205&format=html ЭСТОНСКАЯ СОВЕТСКАЯ СОЦИАЛИСТИЧЕСКАЯ РЕСПУБЛИКА.], Большая советская энциклопедия.</ref>.

{{eelnev-järgnev | eelnev= | nimi=Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee | aeg=[[1917]] – [[1918]] | järgnev=[[Eesti Töörahva Kommuun]] 1918| – 1919aeg=1918–1919}}

* [http://www.arileht.ee/?uudised=412986, "Kuidas Päewalehte üritati kinni panna"]

* [http://www.parnupostimees.ee/030508/artiklid/10084865.php, "Detsember 1917: lootusrikkalt vastu uuele aastale"]

* [http://slovari.yandex.ru/dict/revoluc/article/rea/rea-0366.htm, Вельман, Владимир Иванович]