Erinevus lehekülje "Eesti arhitektuur" redaktsioonide vahel

vastavatest stiilidest noppeid Eesti kohta + Muinasaja kohta enwiki
(Uus lehekülg: '{{oodake}} thumb|[[Tartu Ülikooli peahoone]] '''Eesti arhitektuur''' käsitleb Eesti arhitektuuri läbi aegade. ==Eesti arhitektuuriteo...')
 
(vastavatest stiilidest noppeid Eesti kohta + Muinasaja kohta enwiki)
[[Pilt:Tartu Universität.jpg|thumb|[[Tartu Ülikooli peahoone]] on [[Klassitsism|klassitsistlikus stiilis]]]]
{{oodake}}
 
[[Pilt:Tartu Universität.jpg|thumb|[[Tartu Ülikooli peahoone]]]]
'''Eesti arhitektuur''' käsitleb [[Eesti]] [[arhitektuur]]i läbi aegade.
 
==Ajalugu ja stiilid==
===Muinasaegne arhitektuur===
Enne 13. sajandit on Eesti alal ehitatud [[linnus]]eid, mis võidi teha ka looduslikele küngastele ([[linnamägi]]). Sellest ajast pärineb nt [[Varbola linnus]].
 
===Gooti arhitektuur===
Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist [[ristiusk|ristiusule]] ehk ca 1250.–1280. aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520.–1540. aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, [[linnus]]ed jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades.
 
Põhja-Eesti [[paas|pae]]piirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt [[Tartu Jaani kirik]] ja [[Tartu toomkirik|Toomkirik]]).
 
Gootika tõusis [[neogootika]]na (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830. aastatel varemeist taastatud [[Oleviste kirik]] Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830. aastatel projekteeritud [[Keila-Joa mõis]]. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, [[historitsism]]i hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõnel määral kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel).
 
===Barokk ja rokokoo===
Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640.–1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline Madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud.
 
Barokiteoseid:
*[[Kadrioru loss]]
*[[Laupa mõis]]
*[[Palmse mõis]]
 
===Klassitsism===
Eestis esindavad klassitsismi [[Tartu Ülikooli peahoone]] ([[1803]]–[[1809]], arhitekt [[Johann Wilhelm Krause|J. W. Krause]]), [[Toompea]] haldushooned ja hulk [[mõis]]aansambleid.
 
Perioodi ca 1770–90ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Parioodi ca 1800–30 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Sellele järgneb nn järelklassitsismi periood, mil valitsenud historitsismis kasutati sageli veel endiselt klassitsismi elemente või (harvemini) ehitati endiselt klassitsismi reeglitest lähtuvalt. Alates [[20. sajand]]i algusest räägitakse nn [[neo-]] ehk [[neoklassitsism|pseudoklassitsismist]], mille kõrgaeg oli Eestis 1940–50ndatel aastatel (vahel nimetatud ka nn stalinistlikuks arhitektuuriks).
 
===19. sajandi lõpp===
===20. sajand===
===Nüüdisaeg===
 
==Eesti taluarhitektuur==
{{Vaata| Eesti taluarhitektuur}}
 
==Eesti arhitektuuriteoseid==
 
==Vaata ka==
* [[Eesti Arhitektuurimuuseum]]
* [[Eesti kunst]]
* [[Eesti arhitektide loend]]
* [[Eesti linnuste loend]]