Estonia teatrihoone: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
14. rida:
Teatrisaali lagi otsustati kaunistada [[fresko]]maaliga. Kunstnikele esitati nõudmine, et laemaali temaatiline lahendus ei tohi olla juhuslik, vaid peab kajastama sotsialismis suurt ülesehitamisajastut ja vaenlase purustatu taastamist<ref name="Genss, 1948">[[Julius Genss]], "Estonia" teatrisaali laemaalist, Sirp ja Vasar, 08.05.1948</ref>. Töö võtsid ette kolm kunstnikku [[Elmar Kits]], [[Evald Okas]] ning [[Richard Sagrits]]. Kuna kogu lage pilguga haarata on keeruline, on kunstnikud jaganud lae neljaks üksikuks süžeeks. Lavapoolne osa on pühendatud võidule vaenlase üle ning kangelaste rõõmsale vastuvõtule elanike poolt, lae vastasosas kujutatakse laulupidu, vasakul pool on teemaks "Põllumajandus" ning paremal "Tööstus ja kalandus"<ref name="Genss, 1948" />.
Lisaks valmistasid eesti skulptorid teatrisaali kaunistamiseks 16 [[bareljeef]]i, vastavalt tollasele liiduvabariikide arvule
[[1946]]. aastal avati kontserdisaal uuesti, [[1947]]. aasta oktoobris avati ka teatrisaal. Alles [[1991]]. aastal valmis hoone keskosa, mida tänapäeval kasutatakse talveaiana väiksemate kontsertide ja pidude tarbeks.
|