Märt Laarman: erinevus redaktsioonide vahel

Märt Laarman on masinameister Kusta Laarmani ja tema naise Reeda esimene poeg. Tal oli kaks õde -– [[Linda Viiding|Linda]] ja Leili -– ning vend Peeter. Ta sündis [[Õisu mõis]]a saeveskis.

Märt Laarman õppis [[Araku]] (Kääriku) koolis [[Kaarli (Halliste)|Kaarli]]s aastail [[1904]]–[[1907]] ja [[Otepää Haridusseltsi Progümnaasium]]is [[1908]]–[[1912]]. [[1912]]. aastal astus Märt Laarman [[Rakvere Õpetajate Seminar]]i. Pärast selle lõpetamist õppis ta [[Tartu Ülikool]]is Lauri Kettuneni ning [[Johann Voldemar Veski]] täienduskursustel. Seal sai ta gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja hariduse ning pidas seda ametit peamiselt Tallinna koolides [[1945]]. aastani. Samal ajal ei loobunud ta kunagi kunstist, harides ennast pidevalt erinevatelmitmesugustel kursustel, näiteks [[1916]]. aastal [[Eesti Kunstiselts]]i joonistuskursusel, kus üks juhendajaid oli [[Nikolai Triik]]. Kõige selle kõrvalt jõudis Märt Laarman aastail [[1926]]–[[1927]] toimetada «Eesti Kunsti Aastaraamatut»aastaraamatut, [[1928]]. aastal [[Eesti Kunstnikkude Rühm]]a programmilist almanahhi «Uue Kunsti Raamat», aastail [[1928]]–[[1929]] noorsooajakirja «[[Taie]]» ning avaldada kunstikriitikat ajalehtedes ja ajakirjades «[[Olion (ajakiri)|Olion]]», «[[Looming (ajakiri)|Looming]]» ning «[[Kunst ja Kirjandus]]».

1920. aastate teine pool ja 1930. aastate esimene pool oli tema õitseaeg maalikunstnikuna. [[Eduard Viiralt]]i, [[Ado Vabbe]] ja [[Jaan Vahtra]] kõrval oli just Märt Laarman see, kes oma noorusliku innuga sekkus kunstiellu, tuues oma [[looming]]u ja sõnavõttudega sellesse värskust, innovaatilisust ja uudsust. Tema neil aastail loodud maalid ("Oleviste ja Niguliste" (1926), "Laud" (1928–1929), "Haige" (1930) ja "Õhtu" (1933)) kuuluvad kindlasti tolle aja eesti maalikunsti paremikku. Need olid [[kubism|kubistlikud]] tööd, milles ei ole mingeid tundevälgatusi -– kõik on kaine ja ratsionaalne. Neil aastail rikastas Märt Laarman oma ideedega eesti raamatu üsna konservatiivset stiili. Üks häid näiteid on kolme kunstniku ([[Arnold Akberg]], M. Laarman, [[Henrik Olvi]]) näituse kataloog aastal 1926, milles on ilmselgelt näha rühmituse "[[Bauhaus]]" mõjutusi. Senine aksiaalne kujundusprintsiip asendati asümmeetrilisega ning oluliseks sai kirja selgus ja lihtsus. Samal leheküljel võis leida kirjatüübi eri suurusi, horisontaalse kirjapildi vaheldumist vertikaalsega jms. Märt Laarman tõi ühena esimestest Eestis oma kujundustesse [[fotokunst]]i. 1923. aastal loodi [[Eesti Kunstnikkude Rühm]], millega Märt Laarman samal aastal ühines ning oli seal nii juhtiv kunstnik kui ka teoreetik. Rühmituses valitses kubistlik-konstruktivistlik stiil, mis avaldub ka Laarmani 1923. aastal loodud puulõikes "Sadam".

1960. aastail tegeles Märt Laarman vabagraafika ja raamatukunstiga, kus pildid ja tekst olid [[linoollõige|linoollõikes]]. 1960ndate paiku hakkas Märt Laarman tegelema värvilise graafikaga, mille heaks näiteks on 1962. aastal loodud puulõikes "Sõudja". Kui ta noore kunstnikuna 1920.-1930–1930. aastail eelistseelistas kubismi ning suhteliselt kainet ja ratsionaalset stiili, siis hiljem tõi Märt Laarman eesti raamatukunsti tagasi emotsionaalse mõjujõu ja tundesügavuse. Tõestuseks võib tuua tema poolt loodud Tuglase "Teoste" [[puulõige|puulõikeid]], kus iga pisemgi detail on hingestatud, muutes need eriti kütkestavateks.

Oma loomingutee algupoolel on Märt Laarman öelnud: "Meil vaadatakse graafikale üldse nagu mingi teise järgu kunstile. Loomulikult see publiku suhtumine puulõikesse ja üldse graafikasse ei soodusta ta erilist õitselepuhkemist"." Sel ajal oli ta üks väheseid Eesti graafikuid ning võiks olla üks kunstnikke, tänu kellele tekkis ja arenes Eesti paljundusgraafika. 1969. aastal omistatisai Märt LaarmanileLaarman aunimetusaunimetuse [[Eesti NSV teeneline kunstnik]].

*Lamav mees (Linoollõigelinoollõige, 1919; esimene linoollõige)

*Autoportree (Linoollõigelinoollõige, 1921)

*Värav (Puulõigepuulõige, 1922; esimene puulõige)

*Sadam (Puulõigepuulõige, 1923)

*Oleviste ja Niguliste (Puulõigepuulõige, 1927)

*Tšellomängija (Puulõigepuulõige, 1927)

*Õhtu (Puulõigepuulõige, 1947-19481947–1948)

*Harakas jõel (Puulõigepuulõige, 1953)

*Lilled (Puulõigepuulõige, 1958)

*Tüdruk (Puulõigepuulõige, 1962)

*Sõudja (Värvilinevärviline puulõige, 1962)

*Laevad (Värvilinevärviline puulõige, 1962)

*Kaks figuuri (Värvilinevärviline puruplaadilõige, 1964)

*Pirita (Värvilinevärviline linoollõige, 1966)

*Laud (1928-19291928–1929)

*"Kaks taevalõiku" (autor [[Friedebert Tuglas]], 1966-19681966–1968)

*"Märt Laarman, 12 reproduktsiooni", Kirjastus "Kunst" Tallinn 1973

*"Märt Laarman raamatukunstnikuna", koostanud [[Rein Loodus]], Kirjastus "Kunst" Tallinn 1976