Antigua ja Barbuda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
52. rida:
Antigua ja Barbuda asub [[Väikesed Antillid|Väikestes Antillides]] kohal, kus saavad kokku [[Tuulealused saared|Tuulealused]] ja [[Tuulepealsed saared]]. Riigist lõunasse jääb [[Prantsusmaa]]le kuuluv [[Guadeloupe]] (neid eraldab [[Guadeloupe'i väin]]), edelasse jääb [[Suurbritannia]]le kuuluv [[Montserrat]], läände jääb [[Saint Kitts ja Nevis]] ning loodesse Prantsusmaale kuuluv [[Saint-Barthelemy]].<ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 134</ref>
 
Riik koosneb kahest suuremast, asustatud saarest ([[Antigua]] lõuna pool ja [[Barbuda]] põhja pool) ning hulgast väikestest, asustamata saartest, millest [[Redonda]] asub suhteliselt eraldi, Antiguast tükk maad lääneedelas, märksa lähemal [[Nevis]]ele ja MontserratileMontserrat'le, mille vahel ta asub.<ref name=SMA/>
 
Riigi kõrgeim tipp on Antigua edelaosas olev 402 m kõrgune [[Boggy]]. Teised Antillides olevad riigid on enamasti kõrgemad.<ref name=SMA/>
76. rida:
== Ajalugu ==
 
Antigua asustati [[ürgaeg|ürgajal]]. Seda tegid küttidest ja korilastest [[indiaanlased]] [[siboneid]]. [[Radiosüsiniku meetodRadiosüsinikumeetod|Radiosüsinikumeetodil]]il on kindlaks tehtud, et see juhtus umbes 3100 aastat e.m.a.
 
Nendele järgnesid [[aravakid|aravakkide]] hulka kuuluvad [[saladoidid]], kes alustasid rännet põhja poole tänapäeva [[VenetsueelaVenezuela|Venezuelast]]st, [[Orinoco]] alamjooksult. Nad hõivasid Antillid kuini [[PuertoriikoPuerto Rico|Puerto Riconi]]ni 4. ja 5. sajandil e.m.a. Saladoidid tõid saarele [[põllumajandus]]e. Nad kasvatasid [[mais]]i, [[maguskartul]]it, [[tšillipipar]]t, [[guajaav]]e, [[tubakas|tubakat]], [[puuvill]]a ja kuulsaid antigua [[must]]i [[ananass]]e.
 
Aravakid lahkusid Antigualt 1100. aasta paiku. Need, kes jäid, vallutati hiljem [[kariibid]]e poolt. Kariibid ehitasid paremaid [[laev]]u ja neil olid paremad [[relv]]ad. See võimaldas neil vallutada enamiku Kariibi mere saarte aravaki kogukondadest. Mõned aravakkidestaravakid muudetivõeti orjadeksorjaks, aga kariibid harrastasid ka [[inimsöömine|inimsöömist]].
 
Antiguat kutsusid aravakid ''Wa'ladli''. Tänapäeval nimetavad kohalikud saart ''Wadadli''. Kariibide keeles oli see arvatavasti ''Wa'omoni''.