Bosporus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
6. rida:
29. oktoobril 2013 avati [[İstanbul]]is maailma sügavaim merepõhjale rajatud raudteetunnel [[Marmaray]] (suurim sügavus 60,46 m, veealuse lõigu pikkus 1387 m). Tunnelit kogupikkusega 13,6 km ehitati üheksa aastat. Pikima merealuse osaga tunnel maailmas (37,9 km; suurim sügavus 75 m) on [[Eurotunnel]], kuid see pole sukeldatud, vaid uuristatud merepõhja all olevatesse kivimitesse.
Bosporuse pinnakihtides on tugev [[Riimvesi|riimvee]] [[hoovus]] Musta mere poolt, [[soolsus]]ega
Väina kitsuse, [[faarvaater|faarvaatri]] järskude käänakute ja tugeva hoovuse tõttu on väina läbimine keeruline ja ohtlik. Olukorda raskendab veelgi tihe ristuv praamiliiklus üle väina.
Meretee läbi Bosporuse Venemaale ja Ukrainasse teeb väina strateegiliselt oluliseks. 16.–18. sajandini kontrollis [[Osmanite riik]] Bosporuse abil Musta merd. 1833. aastal oli Osmanite riik sunnitud andma lubaduse sulgeda Bosporus ja [[Dardanellid]] Venemaa nõudmise korral muude riikide laevadele. Bosporuse kontrollimise nimel peeti [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] järel anti väinale esmalt
1936. aastast kehtiva [[Montreux' konventsioon]]i järgi on väin rahvusvaheliseks laevanduseks avatud, kuid Türgil on õigus seal piirata Musta mere riikide hulka mittekuuluvate maade aluste liikumist.
| |||