Rääbis: erinevus redaktsioonide vahel

Rääbis võib kasvada kuni 45 cm<ref name="TFTAK" /> pikkuseks ja 1,2 kg<ref name="Selgroogsed" /> raskuseks, kuid tavaliselt jäävad mõõdudmõõtmed palju tagasihoidlikumaks.

Rääbis levib [[Läänemeri|Läänemere]] [[valgla]] suuremates järvedes ja magestunud merelahtedes. Levinud on ta ka [[Inglismaa|Inglismaal]] ja [[Iirimaa|Iirimaal]], [[Koola poolsaar|Koola poolsaarel]], [[Valge meri|Valge mere]] piirkonnas, samuti [[Volga]] ülemjooksul. [[Soome|Soomes]] on rääbis sisevete kõige arvukam ja olulisem kala. Lõuna ja ida pool elavad mitmed erivormid. [[Eesti]] asub rääbise leviala lõunapiiril. Rääbis eelistab külmemat vett ning pikemaid [[talv|talvi]] kui meil tavaliselt [[Eesti|Eestis]] on —– 5–6 kuud järvejääd oleks rääbisele igati meeltmööda. [[Eesti|Eestis]] elab rääbis vaid neljas suuremas järves: [[Peipsi järv|Peipsi]] suures ja sügavas põhjaosas ehk Suurjärves, [[Võrtsjärv|Võrtsjärves]], [[Saadjärv|Saadjärves]] ja [[Ülemiste järv|Ülemiste järves]], samuti vähesel määral [[Soome laht|Soome lahe]] idaosas ([[Narva laht|Narva lahes]]). [[Saadjärv|Saadjärve]] ja [[Ülemiste järv|Ülemiste järve]] on kala asustanud tänu inimesele. [[Peipsi]] rääbiste väiksemad [[parv|parved]] ujuvad vahel kuni paari kilomeetri kaugusele [[Emajõgi|Emajõkke]]. Asustamiskatsed teistesse järvedesse pole [[Eesti|Eestis]] seni õnnestunud.<ref name="mageveekalad" /><ref> Kožetsi Õpiköök [http://www.opikook.ee/artikkel52.html] </ref>

[[Peipsi|Peipsis]] ja [[Võrtsjärv|Võrtsjärves]] saab rääbis suguküpseks valdavalt kaheaastaselt, [[Saadjärv|Saadjärves]] (kus rääbis kasvab märksa kiiremini) arvatavasti pisut vanemalt ja suuremalt. [[Kudemine]] algab novembri keskel, kui vee temperatuur on 2–3 kraadi. Sigimine kestab tavaliselt 3–4 nädalat. Vahel võib sigimine kesta ka kauem, sigimine võib lõppeda lausa jaanuaris jää all. [[marjatera|Marjaterade]] arv isendi kohta on 2000–120002000–12 000. 1,3–1,5 mm läbimõõduga sidrunkollased kuni oranžid [[marjatera|marjaterad]] heidetakse 1–5 m sügavuses liiva, kruusa ja kividega kaetud kõvale põhjale. [[meri|Meres]] elav rääbis tuleb [[kudemine|kudema]] jõgede suudmetesse. Mari haudub tavaliselt 5–6 kuud, see on edukam püsiva jääkatte puhul.<ref name="mageveekalad" />

Rääbis on spetsialiseerunud sööma zooplanktonit. Üllatavalt on rääbise toitumist viimasel ajal uurides leitud tema seedeelundkonnast ka teiste kalade jäänuseid. Seedemassist on suudetud määrata liigini [[luukarits|luukaritsa]] (''[[Pungitius pungitius]]'') jäänused. Peamiselt on leitud kalade jäänuseid suurte rääbiste seedeelundkonnast. Taolised rääbised on 23–46 cm pikad ja võivad kaaluda kuni 1kg1 kg, täiskasvanuks saavad nad hilisemas eas. Kuid kalajäänuseid on leitud ka väikeste rääbiste kõhust. Sellised toitumisharjumused võisid tuleneda zooplanktonimingi nappusestaja mingilzooplanktoni ajahetkelnappusest ja rääbis oli seega sunnitud laiendama oma toitumisnišši. Toitumisharjumuste muutus toimus väga kiireltkiiresti, mis demonstreerib rääbiste paindlikustpaindlikkust.<ref> S. Liso, K. Ø. Gjelland, Y. S. Reshetnikov, P.-A. Amundsen (2010). A planktivorous specialist turns rapacious: piscivory in invading vendace Coregonus albula. Journal of Fish Biology (2011) 78, 332–337 </ref>