Redaktsioon: 4. mai 2015, kell 15:21 redigeeri 88.196.28.229 (arutelu) Eemaldatud mall {{keeletoimeta}} ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. mai 2015, kell 15:53 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust P Ajalehtede nimed ei käi enam jutumärkides. Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
36. rida: [[26. oktoober\|26. oktoobril]] (ukj [[8. november\|8. novembril]]) 1917 kuulutas Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee end kõrgemaks võimuks Eestimaa kubermangus – [[Petrograd]]i Sõja-Revolutsioonikomitee eeskujul, kes oli [[Oktoobrirevolutsioon\|7. novembril]] (ukj) [[Petrograd]]is relva ähvardusel kõrvaldanud seaduslikult valitud [[Aleksandr Kerenski]] juhitud Venemaa [[Ajutine Valitsus\|Ajutise Valitsuse]]. [[27. oktoober\|27. oktoobril]] 1917 (ukj [[9. november\|9. novembril]]) võttis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee esimehe asetäitja [[Viktor Kingissepp]] asjaajamise üle [[Eestimaa kubermangukomissar]]ilt [[Jaan Poska]]lt. Eestimaa kubermangu kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]], mida juhtis [[Jaan Anvelt]]. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kehtestas ühe partei [[diktatuur]]i (teised parteid keelustati). [[31. oktoober\|31. oktoobril]] (vkj) 1917 suleti Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee otsusega "kontrrevolutsioonilise kuritegeliku agitatsiooni eest" ajalehed "[[Päevaleht (1905)\|Päevaleht]]", "[[Tallinna Teataja]]", "[[Revelskoje Slovo]]", "[[Revelski Nabljudatel]]", "[[Revelskaja Mõsl]]". [[1. november\|1. novembril]] (vkj) 1917 moodustati [[Revolutsiooniline tribunal]], mille koosseisus oli 3 liiget ja 2 asetäitjat. Novembris kuulusid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee koosseisu: Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee liikmed ja 1 esindaja Tehasevanemate Nõukogu keskomiteest, [[Eestimaa Ametiühingute Kesknõukogu]]st, [[VSDT(b)P]]-st, [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]]-st, laevastikukomiteest, [[Peeter Suure Merekindlus\|kindluse]] keskkomiteest, piirkonna sõjakomiteest ja [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)\|Põhjarinde]] armeekongressilt. Juhtorganiks oli 5-liikmeline Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee büroo ehk [[presiidium]] (neist 3 [[enamlane\|enamlast]] ja [[esseerid\|esseer]]i). [[2. november\|2. novembril]] (vkj) võeti vastu otsus ja 11. novembril (vkj) 1917 saadeti Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee korraldusel laiali<ref>"Protest. (11. novembril 1917 korraldatud revolutsioonikomitee sissetungist Omakaitse ruumidesse)" Teataja, nr 255, 14. november 1917, [http://dea.nlib.ee/index.php?lid=11&byea=1917 lk 3]</ref> Tallinna elanike [[Omakaitse (1917–1918)\|Omakaitse]] ja [[Punakaart]] ning tehti ettepanek [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]]le moodustada Omakaitsest ja Punakaardist, vastavalt [[Venemaa Ajutine Valitsus\|Venemaa Ajutise Valitsuse]] poolt välja antud seadusele, töölismiilits<ref>[http://istmat.info/node/31362 Красный архив. Исторический журнал. Том четвертый (Сто первый) 1940 г.] Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee istungi protokoll nr 8, 2. november 1917</ref>. [[Kunda]] sadama ja [[Aseri]] töölistel soovitati [[Kaksikvõim Eestis#Virumaa\|moodustada revolutsioonilised komiteed]]. 52. rida: [[10. november\|10. novembril]] 1917 (ukj [[23. november\|23.novembril]]) kaotati Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee dekreediga Eestimaa kubermangus seisuslik kord. [[15. november\|15. novembril]] (ukj 28. novembril) 1917 kuulutas [[Maanõukogu]] ennast kõrgeimaks võimuks Eestis, kuni demokraatlikult valitud [[Eesti Asutav Kogu\|Asutava Kogu]] kokkukutsumiseni. Otsuse vastuvõtmise järel aeti Maanõukogu Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee otsusega<ref>Красный архив. Исторический журнал. Том четвертый (Сто первый) 1940 г. Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee istungi protokoll nr 20, 15. november 1917, lk 35</ref> laiali. [[20. november\|20. novembril]] (vkj) 1917 kuulusid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee koosseisu 16 liiget: 4 esindajat [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu\|Tallinna TSSN]]-st, 6 esindajat [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]]st, VSDT(b)P komiteest 1 esindaja, Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomiteest 1 esindaja, [[Eestimaa Ametiühingute Kesknõukogu]] büroost 1 esindaja, Tehasevanemate Nõukogust 1 esindaja, laevastikukomiteest 1 esindaja, armee [[täitevkomitee]]st 1 esindaja.<ref>Красный архив. Исторический журнал. Том четвертый (Сто первый) 1940 г. Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee istungi protokoll nr 24, 20. november 1917, lk 38</ref> 58. rida: [[4. jaanuar]]il (vkj) 1918 võttis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee vastu otsuse taasmoodustada [[Eesti Punakaart\|Eesti]] [[Punakaart]].<ref>Красный архив. Исторический журнал. Том четвертый (Сто первый) 1940 г. Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee istungi protokoll nr 51, 4. jaanuar 1918, lk 60</ref> [[8. jaanuar]]il (vkj) 1918 võttis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee vastu otsuse teavitada Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteed, et vaatamata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee otsusele Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee laiali saata<ref>Красный архив. Исторический журнал. Том четвертый (Сто первый) 1940 г. Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee istungi protokoll nr 52, 8. jaanuar 1918, lk 61</ref>, Sõja-Revolutsioonikomitee, lähtudes "üleelatavate sündmuse tähtsusest", ei pea võimalikuks end laiali saata. Sõja-Revolutsioonikomitee otsustas enda pädevusse jätta sõjalised ja [[kontrrevolutsioon]]i vastu võitlemise alased küsimused ja tegi ettepaneku võtta vastutus kõigi muude küsimuste eest [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]]l ja [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]]l. Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee allus [[Rahvakomissaride Nõukogu]] dekreedile Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee laiali saata [[13. jaanuar]]ist (vkj) 1918.<ref>Красный архив. Исторический журнал. Том четвертый (Сто первый) 1940 г. Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee istungi protokoll nr 54, 12. jaanuar 1918, lk 62</ref> Samaaegselt Venemaaga võeti Eestimaa kubermangus [[1918]]. aastal kasutusele [[Gregoriuse kalender\|uus kalender]]: [[31. jaanuar]]ile järgnes [[14. veebruar]]. ==Viited==

Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee: erinevus redaktsioonide vahel