Eesti Maaülikool: erinevus redaktsioonide vahel

Maaülikoolil ei ole teaduskondi. Struktuuri moodustavad 5 instituuti, mis on uurimistööpõhised, õppetöö on aga korraldatud instituutideüleselt instituutide piire rangelt järgimata.

 

 

==Ajalugu==

Eesti Maaülikooli ajalugu ulatub aastasse [[1848]], mil loodi [[Tartu veterinaariakool]]. [[1873]]. aastal muudeti veterinaariakool Tartu veterinaariainstituudiks. Aastal [[1919]] ühendati veterinaariainstituut [[Tartu Ülikool]]iga ja nimetati loomaarstiteaduskonnaks. Samal aastal rajati Tartu Ülikoolis ka põllumajandusteaduskond, mis [[1920]]. aastal jagati metsa- ja agronoomiaosakonnaks, kusjuures viimane osakond hõlmas lisaks taimekasvatusele ka loomakasvatust. [[1946]]. aastal loodi metsaosakonna baasil metsandusteaduskond. [[1951]]. aastal loodi kolme nimetatud teaduskonna baasil Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA). See kujunes keskseks põllumajanduslikku, metsanduslikku ja veterinaarharidust andvaks õppeasutuseks Eestis.

 

 

==Ülikooli eripära==

Maaülikooli keskseks uurimisvaldkonnaks on eesti ökosüsteemid – nende funktsioneerimine ja majandamine, koosseis, kujundamine ja kaitse. Maaülikool on Eesti peamiseks uurimisasutuseks mahemajanduse alal. Tähtsad õppe- ja teadustöö suunad on [[agroökosüsteem]]ide ökoloogia ja majandamine, [[metsandus]], Eesti elukooslused ([[Eesti taimestik]] ja [[Eesti loomastik]]), [[maamajandus]] ja ökonoomika, [[veterinaaria]], [[loodusturism]], maamajandustehnika ja [[mahetehnoloogiad]] jm.