Redaktsioon: 15. november 2014, kell 22:40 redigeeri Raamaturott (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 50 387 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. aprill 2015, kell 20:25 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 195 879 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
66. rida: '''Limburgi hertsogkond''' oli [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigi]] osariik. Selle põhiterritoorium, sealhulgas pealinn [[Limbourg]], on täna [[Belgia]] [[Liège'i provints]]is, väike osa jääb naabrusesse [[Limburgi provints (Belgia)\|Belgia Limburgi provintsi]], [[Voeren]]ist idas. Umbes aastast 1020 teenis Limburgi loss [[Limburgi hertsogid\|Limburgi krahvide]] residentsina, kes aastal 1100 said hertsogitiitli (saksa ''Herzog'', hollandi ''Hertog'') kui [[Alam-Lotring]]i hertsogid, üks kõige tähtsamatest ja iidsematest tiitlitest keisririigi selles osas. Hertsogiliini hääbumine aastal 1283 tekitas [[Limburgi pärilussõda\|Limburgi pärilussõja]], ~~pärast mida~~misjärel valitsesid [[Brabanti hertsog\|Brabanti hertsogid]] Limburgi [[personaalunioon]]is, grupeerides selle lõpuks kokku piirneva Brabanti "Overmaasi" territooriumidega (sealhulgas [[Dalhem]], [[Valkenburg aan de Geul\|Valkenburg]] ja [[Herzogenrath]]), olles üks [[Burgundia Madalmaad]]e [[Seitseteist provintsi\|~~Seitsmeteistkümnest~~seitsmeteistkümnest provintsist]]. Erinevalt teistest selle provintsi osadest jäid hertsogkonna maad [[Habsburgid]]e kontrollialustes Lõuna-Madalmaades pärast [[Kaheksakümneaastane sõda\|Kaheksakümneaastase sõja]] põhjustatud jagunemist ja pärast [[Hispaania pärilussõda]] puutumata. Siiski peatus hertsogkonna ajalugu pärast nurjunud [[Brabanti revolutsioon]]i aastal 1789 lõpuks okupatsiooniga [[Prantsusmaa Esimene Vabariik\|Prantsuse revolutsioonivägede]] poolt aastal 1793. Need maad taasühendati Belgiaga alles pärast [[Esimene maailmasõda\|Esimest maailmasõda]]. Hertsogkond oli paljukeelne, olles koht, kus hollandi, prantsuse ja saksa murded piirnesid üksteisega ja elasid koos oma geograafilises äärmuses, nii nüüd kui ka keskajal. Selle põhja- ja idapiirid on tänapäevase Belgia, Hollandi ja [[Saksamaa]] ligikaudsed piirid oma kolmikpunktis. Idaosa, milles on [[Eupen]], on tänapäeva Belgia saksakeelse ''[[Eupen-Malmedy\|Ostkantonen]]'' halduspealinn ja põhjaosa. 82. rida: # edelapoolne [[Sprimont]]i [[eksklaav]], mida ümbritses [[Liège'i piiskopkond]]. Läänes ja lõunas piirnes Limburg Liège'i vürstlike piiskoppide territooriumiga, põhjas ja idas Reini [[Jülichi hertsogkond\|Jülichi hertsogkonnaga]]. Keeleliselt paiknes Limburg [[Germaani keeled\|germaani]] - [[Ladina-Euroopa\|romaani-Euroopa]] piiril. Kui põhja- ja idapiirkondades kõneldi [[limburgi keel\|limburgi]] ja [[ripuaari keel\|ripuaari]] murdeid, domineeris lõunapool [[Herve]]'i ümbruses [[vallooni keel\|vallooni]] murre. == Ajalugu ==

Limburgi hertsogkond: erinevus redaktsioonide vahel