Rootsi riigipäev (seisuste esindus): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Rootsi seisuste esindus tuli esimest korda kokku [[1435]]. aastal [[Arboga]]s, kuid puudavad andmed, et sellest oleks osa võtnud ka talupoegkonna esindajad. Küll aga järgmisel aastal [[Uppsala]]s toimunud koosolekul oli neljas seisus juba esindatud.
Ainsa korrana, kui Rootsi riigipäeva istung toimus väljaspool Rootsit/[[Soome]]t, oli [[Paide]]s peetud istung, mis toimus [[1600]]. aasta novembri lõpus ja detsembri alguses.<ref name="loit"/><ref name="tarkiainen"/> Otsuse, kokku kutsuda Rootsi riigipäev [[Läänemereprovintsid]]e väikelinnas, tegi Rootsi [[regent]] [[hertsog Karl]] parasjagu käimasolevas [[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|Poola-Rootsi sõjas]] lahingute vaheajal<ref name="tarkiainen"/>. Paides asus hertsogi peakorter<ref name="sepp"/>. Riigipäeval vastu võetud otsuste hulgas tähtsaim puudutas Karli [[testament]]i, kuidas tuleks valitsemist pärast [[Riigihoidja (Rootsi)|riigihoidja]] surma korraldada. Riigipäeva ettepanekule võtta vastu kuningatroon, vastas hertsog Karl esialgu keeldumisega.<ref name="tarkiainen"/>
[[1866]]. aastal muudeti Rootsi riigipäev põhiseadusliku aktiga nelja seisuse esindusest kahekojaliseks [[parlament|parlamendks]].
==Vaata ka==
| |||