Kaardiluger: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P magneetiline > magnetiline
2. rida:
'''Kaardilugeja''' on [[Elektroonika|elektrooniline]] [[Arvuti lisaseadmed|arvuti lisaseade]], mis loeb [[Elektrooniline kaart|elektroonilisi kaart]]e. Leidub mitmeid erinevaid [[standard]]eid, kaarte ja kaardilugejaid. Näiteks kasutati [[Perfokaart|paber-perfokaardi]]lugejaid esimestel arvuti tööstuse aastakümnetel teabe väljastamisel ja arvutisüsteemi sisestamisel.
 
'''Magnetkaardi lugejaMagnetkaardilugeja''' on magnetandmekandjaid lugev seade. Seda kasutatakse [[krediitkaart]]ide, [[pangakaart]]ide ja teisemuude magnetkaartide lugemiseks.
 
'''Visiitkaardi lugejaVisiitkaardilugeja''' on seade, mida kasutatakse trükitud [[visiitkaart]]ide skanneerimiseksskaneerimiseks ja elektrooniliseks salvestamiseks.
 
==Kiipkaardilugeja==
==Kiipkaardi lugeja==
[[Kiipkaart|Kiipkaardi]] <nowiki/>lugeja on elektrooniline seade, mis loeb [[kiipkaart]]e.<ref>{{netiviide | URL = http://www.smartcardbasics.com/smart-card-reader.html| Väljaanne = smartcardbasics.com| Pealkiri = Smart Card Readers & Terminals| Autor = CardLogix Corporation| Kasutatud = 2014-11-2| Keel = Inglise}}</ref> Mõnedel [[Sõrmistik|klaviatuuridel]] on sisseehitatud kaardilugeja. [[Personaalarvuti]]tele on olemas ka väliseid ja sisemisi seadmeid. Mõnedel [[sülearvuti]]tel on sisseehitatud kiipkaardi lugejakiipkaardilugeja.
 
Osadel kaartidel on uuendatav [[püsivara]]. Kaardilugeja varustab kiipkaardi sisse ehitatudsisseehitatud seadet [[Mälu (arvuti)|mälu]] muutmiseks vajaliku elektriga. SuhtlemineSide kaardiga toimub [[Protokoll (andmeside)|protokollide]] alusel, mis võimaldab lugeda ningja kirjutada kindlatesse kohtadesse kaardi mälus
{| class="wikitable"
|+Sideprotokollid
|+Suhtlemis protokollid
!Nimi
!Kirjeldus
28. rida:
|-
|juhtmeta
|ide
|APDU andmeedastus üle juhtmeta kasutajaliidese [[ISO/IEC 14443]].
|}
 
37. rida:
[[Pilt:SanDisk-memory-card-reader.jpg|pisi|Väline mälukaardi lugeja]]
 
[[Mälukaart|Mälukaardi]]lugeja on seade, mis tagades ligipääsu mälukaardil olevatele andmetele. Enamasti ühendatakse mälukaardi lugejadmälukaardilugejad arvutiga kasutades [[Universaalne järjestiksiin|USB]] -liidest. Paljud kaardilugejaid pakuvad ka kirjutamise võimalust, seega koos kaardiga toimib see nagu [[mälupulk]]. Mälukaardilugejad võimaldavad lugeda [[SD kaart|SD-kaart]]e, [[CF kaart|CF-kaart]]e jne.
 
==Juurdepääsukontroll kaardilugeja==
Juurdepääsukontroll kaardilugejaid kasutatakse füüsilise turvalisuse tagamiseks süsteemide puhul, mis võimaldavad ligipääsu läbi kontrollpunktide, tavaliselt on selleks lukustatud uks. Juurdepääsukontroll kaardilugejad võivad olla magneetilise riba lugejadmagnetribalugejad, vöötkoodi lugejadvöötkoodilugejad või biomeetrilised lugejad.
 
Juurdepääsukontrolli lugejaid võib klassifitseerida funktsioonide järgi, mida nad suudavad korda saata ja äratundmis tehnoloogia järgi:
 
== Triipkoodi lugejaVöötkoodilugeja ==
[[Pilt:Upc_reader.jpg|pisi|Triipkoodi lugejaVöötkoodilugeja]]
{{Vaata|Vöötkoodilugeja}}
 
[[Vöötkood|Triipkood]] on rida vaheldumisi olevaidpaigutatud musti ja valgeid ribasid, mida loetakse optiliste kiirte peegeldumise erinevuse järgi, selleks mõeldud skanneriga. <ref>{{netiviide | URL = http://kool.kassasysteem.ee/kassa/vtkoodilugejad.html| Väljaanne = Kassaseadmed| Pealkiri = Vöötkoodilugejad| Autor = Olavi Ennu| Kasutatud = 2014-11-02}}</ref>
 
 
Ribade paigutus ja laius on määratud vöötkoodi protokolliga. On palju erinevaid protokolle, aga [[Code 39]] on kõige populaarsem julgeoleku tööstuses.
 
Mõnikord on numbrid, mida tähistatakse mustade ja tumedate ribadega, triipkoodivöötkoodi alla välja trükitud, et inimesed saaksid seda lugeda ka ilma optilise lugejata.
 
Sellise tehnoloogia kasutamise eeliseks on odavus ning seda on kerge rakendada erinevatele kaartidele ja teistele objektidele. Kuid selle taskukohasus ja lihtsus muudavad tehnoloogia kuritegevusele atraktiivsemaks, sest triipkoodevöötkoode on kerge võltsida, näiteks tehes [[fotokoopia]] originaalkoodist. Üks võimalus pettusi vähendada on trükkida vöötkoodi süsinikubaasil tehtud [[tint|tindiga]] ning katta seejärel tumepunase kihiga. Siis on koodi võimalik lugeda ainult optilise lugeja [[Infrapuna|infrapunases]] spektriosas ning ei ole nii kergesti kopeeritav. See tagab, et triipkoodivöötkoodi ei saa välja printida tavalise [[printer]]iga.
 
== Biomeetriline lugeja ==
On mitmeid võimalusi [[biomeetria|biomeertiliseks]] [[identiteet|identifitseerimiseks]]: [[Daktüloskoopia|sõrmejälge]], käe geomeetria, iirise ehk silma [[vikerkest]]a ning näo tuvastuse kaudu.<ref>{{netiviide | URL = http://web.archive.org/web/20010509195824/www.hot.ee/electronic/bio.htm| Väljaanne = | Pealkiri = Biomeetria| Autor = Olav Mets| Kasutatud = 2014-11-02}}</ref> Biomeetriline tehnoloogia suurendab märkimisväärselt süsteemide turavlisust, sest see välistab sellised probleemid nagu varastatud, kaotatud või laenatud [[ID-kaart|ID-kaardid]] ning unustatud või ära arvatud PIN-koodid. Biomeetriliste lugejate töömeetod on sarnane: mällu salvestatud malli võrreldakse tuvastamise protsessis saadud infoga. Kui võimalus, et mälus olev mall ja uus skanneeringskaneering kuuluvad samale isikule, on piisavalt kõrge, siis inimese ID saadetakse juhtpaneeli. Juhtpaneel kontrollib kasutaja õiguseid ja otsustab kas lubada ligipääs või mitte. Suhtlemine lugeja ja juhtpaneeli vahel toimub tavaliselt vastavalt tööstusharu [[WiegandWiegandi protokoll|Wiegandi protokolli]] standardile.
 
Biomeertilised mallid võivad olla salvestatud lugeja mälussemällu, selliselsel juhul on kasutajate arv piiratud lugeja mälumahuga. Praegu pakutavad lugejad võivad mahutada kuni 50 000 malli. Iga kasutaja mallkasutajamall võib olla ka salvestatud tema enda kiipkaardi mällu. Selline võimalus eemaldab kasutajate arvu piirangud, kuid see eeldab, et igal kasutajal on olemas kaart ja muudab sõrmejälje tuvastuse võimatuks. Biomeetrilised mallid võivad olla ka talletatud personaalarvuti keskserveri mällu. Sellist võimalust kutsutakse [[server]]ipõhiseks kontrolliks. Lugejad ainult loevad kasutaja biomeetrilisi andmeid ning saadavad need põhiarvutile töötlemiseks. Sellised süsteemid toetavad suurt kasutajate hulka, kuid sõltuvad väga palju keskserveri ja sideliinide usaldusväärsusest.
 
Üks ühele ningja üks mitmele on kaks biomeetriliste lugejate võimalikku töötamisvarianti:
* Üks ühele variandis peab kasutaja kõigepealt ennast tuvastama lugejale, esitades ID-kaart või sisetades PIN-koodi. Lugeja otsib andmebaasist üles kasutaja malli ning võrdleb seda sisestatuga. Üks ühele meetodit peetakse turvalisemaks ning on üldiselt kiirem, sest lugeja peab tegema ainult ühe võrdluse. Enamik biomeetrilisi lugejaid on kahetehnoloogilised lugejad: neil on sisseehitatud kiipkaardi või klaviatuuri lugejaklaviatuurilugeja või neid on võimalus ühendada välise kaardilugejaga.
* Üks mitmele variandis esitleb kasutaja oma sõrme, kätt, silma või nägu ning lugeja peab seda võrdlema kõigi mallidega, mis on mällu salvestatud. Kasutajad eelistavad sellist meetodit kõige rohkem, sest see kõrvaldab vajaduse kaasas kanda ID-kaarte või kasutada PIN-koode. Teisest küljest on see meetod aeglasem, sest lugeja peab võib-olla tegema tuhandeid võrdlusi, enne kui leiab sobiva vaste. Üks tehniline omadus sellisel meetodil on võrdluste arv, mida on võimalik teha ühe sekundi jooksul, mis on peetud maksimum ajaks, ilma et kasutaja oodates märkaks viivitust. Enamjaolt on üks mitmele lugejad võimalisedvõimelised tegema 2000–3000 võrdlust ühe sekundi jooksul.
 
===Sõrmejälje tuvastus===
74. rida:
Käe geomeetria on üks kõige rohkem arendatud suundasid. Lugeja mõõdab käe ja sõrmede füüsilisi mõõtmeid, osadel seadmetel isegi kolmemõõtmeliselt. Sellised seadmed on lihtsalt kasutatavad ja usaldusväärsed. Taolist süsteemi on hea rakendada suurte andmebaaside korral. Tihti on võimalus salvestada aega ja kohalolekut, mis muudab süsteemi populaarseks.
 
=== Iirise- ehk vikerkesta tuvastusvikerkestatuvastus ===
{{vaata|Silmaiirisepõhine tuvastamine}}
Silma [[vikerkest]]a skaneerimine on kasutaja suhtes passiivsem meetod. Selline süsteem põhineb kaameral, mis loeb vikerkesta kujutist, seejuures ilma füüsilise kontaktita kasutaja ja seadme vahel. Vikerkesta kujutis viiakse numbrilisele kujule, mis eeldab väga hea kvaliteediga kujutist, selleks peab aga silm olema kooralikult fookuses ja õiges asendis. Katsete tulemused näitavad, et vikerkesta põhjal töötavate seadmete puhul esineb väga vähe valeotsuseid. Nii valesid tuvastusi kui ka valesid väljajätmisi esineb umbes üks 1,2 miljoni tuvastuse kohta.
83. rida:
== Magnetriba ==
[[File:CCardBack.svg|thumb|Magnetkaart, magnetriba (1)]]
Magnetriba tehnoloogiaMagnetribatehnoloogia puhul on magnettriipmagnetriba kaardile lamineeritud. Magnetribal on kolm andmetega varustatud rada. Enamasti andmed igal rajal järgivad konkreetset kodeeringu standardit.
 
Magnetribaga kaardid on odavamad võrreldes teiste tehnoloogiatega ja neid on kerge programmeerida. Magnertiba hoiab rohkem andmeid kui [[Vöötkood|triipkoodvöötkood]] võrreldes sama mahuühikuga. Kuigi magnetriba on raskem välja töötada kui [[Vöötkood|triipkoodivöötkoodi]], on lugemise tehnoloogia ja andmete kodeering laialtlevinud ning lihtsasti soetatav. Magnetriba tehnoloogia on tundlik valesti arusaamisele, kaarti kulumisele ning andmete rikkumisele.
 
== WiegandWiegandi kaart ==
WiegandWiegandi kaardi tehnoloogia loob unikaalse mustri, mis genereerib identifitseerimisnumbri. Nagu magnetriba ja [[Vöötkood|triipkoodvöötkood]], tuleb ka see kaart lugejale esitada. Erinevalt teisteleteistest tehnoloogiateletehnoloogiatest ei ole WiegandWiegandi kaart vastuvõtlik kulumisele. See tehnoloogia kogus populaarsust tänu oma dubleerimis raskuseledubleerimisraskusele, mis lõi kõrge ettekujutuse turvalisusest. Selline tehnoloogia on asenduv sarnaste kaartidega piiratud tarneallika, sarnaste lugejate parema vastupanu tõttu võltsimistele ningja kasutamismugavuste tõttu.
 
== Kiipkaart ==
95. rida:
Kahe kiipkaardi tüübi erinevus seisneb selles, kuidas mikroprotsessor suhtleb välismaailmaga:
* Kontakt kiipkaardil on kaheksa kontakti, mis peavad füüsiliselt lugejaga kokku puutuma, et info saaks edastatud. Kuna kontakt kaart tuleb lugejasse sisestada ettevaatlukult ja keskendutakse kiirusele ja mugavusele, siis pole selline meetod paljudele juurdepääsu kontrollseadmetele vastuvõetav. Kontaktkaarte kasutatakse enamasti parkimisel, kui makse andmed on salvestatud kaardi mällu ning tehingu kiirus pole oluline.
* Kontakti vaba kaart kasutab sama raadiopõhist tehnoloogiat nagu läheduskaart, väljaarvatud kasutatav sagedusala: kõrgem sagedus (125 kHz asemel 13.,56 MhzMHz) võimaldab edastada rohkem andmeid ning suhelda mitme kaardiga samal ajal. Kontakti vaba kaart ei pea puutuma vastu lugejat ning seda ei pea näiteks rahakotist välja võtma.
 
Enamik juurdepääsukontrolljuurdepääsukontrolli süsteeme ainult loevadloeb kaardi seerianumbreid ja eiega kasuta vaba mälu. Kaardi mälu võidakse kasutada, et salvestada sinna kasutaja biomeetrilist infot, näiteks sõrmejälge. SelliselSel juhul lugeja loeb kõigepealt kaardil olevat malli ja seejärel võrdleb seda esitatud andmega. SelliselSel juhul ei pea biomeetriline info olema salvastatud lugeja mällu, mis lihtsustab süsteemi ja vähendab nõudeid mälule.
 
== Viited ==