Redaktsioon: 1. märts 2015, kell 16:41 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 693 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. aprill 2015, kell 06:30 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 693 muudatust P magneetiline > magnetiline Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
31. rida: [[Pilt:Ferromagneses penzermek 1.jpg\|pisi\|Püsimagnet tõmbab metallist münte.]] {{Vaata\|Ferromagnetism}} Ferromagnetilistel nagu ka paramagnetilistel materjalidel on paardumata elektrone. Kuid lisaks välise magnetvälja järgi orienteerumisele on nende elektronidel omadus ka üksteise järgi orienteeruda, et saavutada madalam ~~energi tase~~energiatase. Seetõttu säilitavad elektronid orientatsiooni üksteise üksteise suhtes ka siis, kui väline magnetväli eemaldada.<ref name="halliday2" /> Igal ferromagnetikul on üks kindel temperatuur, Curie temperatuur või [[Curie punkt]], millest kõrgemal temperatuuril kaotab aine oma ferromagnetilised omadused. See juhtub, kuna soojuse tekitatav korratus saavutab ülekaalu energiat alandavate ferromagnetiliste omaduste üle.<ref name="halliday3" /> 38. rida: === Magnetilised domeenid === [[Pilt:Ferromag Matl Sketch et.JPG\|pisi\|Doomenid ~~ferromagneetilises~~ferromagnetilises aines.]] {{Vaata\|Ferromagnetiline doomen}} Magnetmoment ferromagnetilise materjali aatomites paneb aatomid käituma sarnaselt pisikeste püsimagnetitega. Nad hoiavad kokku ja organiseeruvad väikesteks enam-vähem sama suunaga regioonideks, mida tuntakse magnetiliste doomenite ehk Weissi doomenitena. Magnetdoomeneid on võimalik vaadelda [[MFM-mikroskoop\|MFM-mikroskoobiga]], mis näitab ~~doomenite vahelisi~~doomenitevahelisi piire. Mitmete teaduslike eksperimentidega on võimalik demonstreerida magnetväljade olemasolu.<ref name="halliday4" /> Kui doomen sisaldab liiga palju molekule, siis muutub see ebastabiilseks ja jaguneb kaheks vastassuunas orienteeritud doomeniks, mis püsivad palju stabiilsemalt koos.<ref name="halliday4"/> 70. rida: === Teised magnetismi vormid === ~~Vähemtuntud~~Vähem tuntud magnetismiliigid on molekulaarmagnetism, metamagnetism, spinn-klaas ja molekulipõhine magnet. == Magnetväli == [[Pilt:Magnet0873.png\|pisi\|Rauapuru näitab magnetvälja jõujooni, mis kulgevad magneti põhjapooluselt lõunapoolusele.]] {{Vaata\|Magnetväli}} Magnetismi fenomeni vahendab magnetväli.<ref name="saveljev1" /> Elektrivool<ref name="saveljev1" /> või magnet-dipool tekitab magnetvälja ja väli avaldab selle mõjusfääri jäävatele objektidele magnetjõudu.<ref name="saveljev2" /> Magnetism ilmneb alati, kui elektriliselt laetud osakesed liiguvad, näiteks elektrivooluna.<ref name="saveljev1" /> Magnetvälja põhjustab ka elektronide kvantmehaaniline spinn.<ref name="saveljev2" /> Magnetväljas ~~liikuvatale~~liikuvatele osakestele mõjub [[Lorentzi jõud]].<ref name="saveljev3" /> == Vaata ka ==

Magnetism: erinevus redaktsioonide vahel